TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2393 Otsuse kuupäev 23.02.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.O.´ kaebus Tartu Vangla käskkirja 18.08.2010 nr. 1-4/1606 ja vaideotsuse 10.09.2010 nr. E5-374 ning käskkirja 18.08.2010 nr. 1-4/1607 ja vaideotsuse 03.09.2010 nr. E5-365 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.2011 , kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta R.O.´ kaebus haldusasjas 3-10-2393 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 25.03.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus R.O.´ on esitanud kaebuse Tartu Vangla käskkirja 18.08.2010 nr. 1-4/1606 ja vaideotsuse 10.09.2010 nr. E5-374 ning käskkirja 18.08.2010 nr. 1-4/1607 ja vaideotsuse 03.09.2010 nr. E5365 peale ning taotleb nimetatud käskkirjade ja vaideotsuste tühistamist (kehtetuks tunnistamist) Tartu Vangla käskkirja 18.08.2010 nr. 1-4/1606 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on otsustatud karistada R.O.i kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p. 1 nõuete rikkumise eest. Kaevatava käskkirja kohaselt on R.O. 24.07.2010 hommikuse loenduse ajal E-hoone
- sektsiooni kambris 1081 toime pannud järgmise teo: ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele peale ravimi manustamist – näidata suuõõnt. Tartu Vangla vaideotsusega 10.09.2010 nr. E5-374 on jäetud R.O.´ vaie käskkirja nr. 1-4/1606 peale rahuldamata. Tartu Vangla käskkirja 18.08.2010 nr. 1-4/1607 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on otsustatud karistada R.O. kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p. 1nõuete rikkumise eest. Kaevatava käskkirja kohaselt on R.O. 23.07.2010 kella 20.30 paiku Ehoone 2 sektsiooni kambris 1081toime pannud järgmise teo: ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele peale ravimi manustamist – näidata suuõõnt. Tartu Vangla vaideotsusega 03.09.2010 nr. E5-365 on jäetud R.O.´ vaie käskkirja nr. 1-4/1607 peale rahuldamata. Kaebuse esitaja taotleb eeltoodud haldusaktide kehtetuks tunnistamist (tühistamist), kuna vanglavalvurite korraldused – avada suuõõs, et näidata kas tabletid on manustatud, on ebainimlikud, alandavad ja mittevajalikud. Kaebaja on seisukohal, et kõik korraldused, mida vanglavalvurid annavad, ei tulene seadusest ning kas vanglavalvur on üldse adekvaatne hindama ravimite manustamist. Tegemist on osade korrapidajatega, kes ei suuda ravimite manustamist tuvastada ning peavad selleks andma alandavaid korraldusi. Selline vanglapoolne käitumine toob kaasa alaväärsuskomplekse, mis põhjustavad hingelisi läbielamisi. Vangla on käitunud kaebaja suhtes hoolimatult ja agressiivselt. Kaebaja märgib, et just need korrapidajad, kes on ettekanded kirjutanud käesolevates vaidlusasjades , ei ole suutnud tuvastada ravimi manustamist, kuigi ülejäänud korrapidajad on seda suutnud ilma amoraalsete korralduste andmiseta. Seega ainult osad korrapidajad ei suuda ravimi manustamist tuvastada ning soovivad kaebajat alandada. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebusest ei nähtu miks kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirjad ja vaideotsused on õigusvastased ja tuleks tühistada, kaebaja põhistab oma nõude üksnes väitega, et käskkirjad on alusetud ja amoraalsed. Vastustaja on seisukohal, et haldusaktid on õiguspärased, välja antud pädeva isiku poolt, põhjendatud ja kaalutletud ning tühistamiseks puudub alus. Samuti on läbi viidud nõuetekohaselt distsiplinaarmenetlus. Tartu Vangla kodukord p. 18.6 kohaselt annavad kinnipeetavatele isikutele ravimeid vangla poolt ettenähtud aegadel vangla osakonna valvurid ning kinnipeetavad on kohustatud koheselt ravimid manustama vanglaametniku juuresolekul, et vältida ravimite kogumist ja ravimite kasutamist muuks otstarbeks. Seega on vanglavalvuritel kohustus veenduda, et ravim manustatakse ja vanglavalvuri poolt antud korraldus näidata peale ravimi tarvitamist suuõõnt, on seaduslik. Kohtu seisukohad: Kaebuse esitaja R.O. taotleb Tartu Vangla 18.08.2010 käskkirjade nr 1-4/1606 ja 1-4/1607 ning nende kohta tehtud vaideotsuste nr E5 365 ja E5 374 tühistamist (kehtetuks tunnistamist) põhjusel, et need on alusetud ja alandavad. Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Kaebus on rajatud kahe distsiplinaarkaristuse käskkirja ja nende käskkirjade vaidlustamise vaideotsuste peale ning kohtu nägemuse kohaselt on kaebaja sooviks haldusaktide tühistamise nõue. R.O. on Tartu Vanglas karistatud eelpoolloetletud kahe distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga, mille sisuks on kaebaja poolt Vangistusseaduse § 67 p. 1 nõuete rikkumine ning karistuseks on määratud kartserisse paigutamine. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade sisuks on asjaolu, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele peale ravimi manustamist näidata suuõõnt, et vanglavalvur oleks veendunud ravimite manustamises. Kaebaja on seisukohal, et selline vanglaametniku korraldus ei ole õiguspärane ning selline tegevus on alandav. Samas leiab kaebaja, et distsiplinaarkaristus nimetatud teo eest on selgelt liialdatud. Vangistusseaduse ( VangS) § 67 p. 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukord p. 7.2.14 kohaselt on kinnipeetaval isikul keelatud jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti poolt määratud ravimid ja vanglateenistuja poolt antud ravimid ja keeld omada ravimeid kambris. Vastustaja on välja toonud asjaolu, et Tartu Vangla kodukorra punkt 18.6 kohaselt annavad kinnipeetavatele isikutele ravimeid vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetavad isikud on kohustatud ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur informatsiooni meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ja teeb vastava märke tervisekaarti. Selline regulatsioon on vajalik vältimaks ravimite kogumist ja nende kasutamist selleks mitte ettenähtud viisil (enese või teise isiku tervise kahjustamiseks, müügiks). Ravimite kogumine ja kontrollimatu levik kinnipeetavate seas seab ohtu kinnipeetavate endi elu ja tervise. Sellest tulenevalt on valvuritel kohustus veenduda, et kinnipeetav talle antud ravimi ettenähtud ajal kindlasti ise ära tarvitab. Kui ta seda teha ei soovi, tagastab vanglateenistus tarvitamata jäetud ravimid meditsiiniosakonda. Eeltoodud asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et vanglaametnike poolt R.O. antud korraldus näidata peale ravimi tarvitamist suuõõnt, on vajalik korraldus julgeoleku kaalutlustel. Nagu eespool mainitud on vajalik ravimite manustamise kontroll julgeolekukaalutlustel ning samuti kinnipeetava, kellele ravim on arsti poolt määratud, tervise huvides. Kaebaja arusaam, et nimetatuga on teda solvatud ning alandatud, ei ole põhjendatud. Vanglaametnike poolt antud kaebaja poolt vaidlustatud korraldused ei ole antud selleks, et kaebajat alandada. Tartu Vangla distsiplinaarkaristuse käskkirjades (nr. 1-4/1606 ja nr. 1-4/1607) äranäidatud kinnipeetava süüline käitumine on tuvastatud kinnipeetav R.O. enda seletustega asja kohta ning vanglateenistuse ametnike Kristjan Koppeli ja Tauri Korde ettekannetega. Kaebaja on teo toime pannud tahtlikult , olles samas teadlik teo õigusvastasusest, mistõttu on kaebaja karistamine põhjendatud vangla distsiplinaarkorra tagamiseks vanglas ja selleks, et kindlustada õiguskuulekas käitumine. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvesse võetud, et kaebaja on varasemalt rikkunud vangla sisekorraeeskirju, kaebajat on korduvalt karistatud vangla ametnike seaduslike korralduste eiramise eest noomitusega ja kartserisse paigutamisega. Käesolevas asjas ei ole vangla pidanud noomituse kohaldamist otstarbekaks, kuna tegemist on korduva sisekorraeeskirja sätete rikkumisega. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja poolt vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad ja vaideotsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kaebaja ei ole vaidlustanud menetlusnormide rikkumist , on vaid vaidlustanud käskkirju sellest aspektist, et vanglavalvuri korraldus, mis täitmiseks anti, ei ole õiguspärane ning on alandav. Kohus on asunud seisukohale, et haldusaktid on õiguspärased, motiveeritud , kaalutletud ning proportsionaalsed ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldus kaebajale tulenes vangla kodukord p. 18.6 sättest, mille kohaselt lasub vanglaametnikul vastutus selle eest, et kinnipeetav saaks õigeaegselt ja vajaliku ravimi manustatud, millest tulenevalt on kinnipeetul kohustus täita VangS § 67 p. 1 nõuet. Vastustaja on rõhutanud, et kaebaja ei vaidlusta ega ole kordagi vaidlustanud fakti, et talle anti nii 23.07.2010 kella 20.30 ajal kui 24.07.2010 hommikuse loenduse ajal vanglateenistuse ametniku poolt korraldus näidata peale ravimi manustamist suuõõnt. Samuti on kaebaja omaks võtnud, et ta sai korraldustest aru, kuid jättis need tahtlikult täitmata, sest pidas sellist korraldust endale vastuvõetamatuks. Seega tunnistab kaebaja ka ise VangS § 67 lg-st 1 tuleneva allumiskohustuse tahtlikku rikkumist, kusjuures märgib 18.08.2010 vaides omakäeliselt, et ta on varem korduvalt ja kategooriliselt keeldunud korraldust täitmast. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja selline väide vastab tõele. Arvestades vanglaametniku korraldusele mitteallumisega kaasnevat julgeoleku ohtu, samuti ohtu kinnipeetavate endi elule- ja tervisele, kaebaja enda suhtumist oma süüteosse ning isiklikku arusaama õiguskorrast, on tema karistamine kartserisse paigutamisega proportsionaalne distsipliinirikkumise raskuse ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise eesmärkidega. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks