Obsah (5)

§ 593§ 74§ 412§ 802§ 491

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-10-1401 Määruse kuupäev 17. november 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Julini (Julin) kaebus Tartu

491 lg 2, lg 3 täitmiseks või saatma kaebaja vaide tõlkesse. V. Julin märgib, et tema kaebuse põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et sellised vangla toimingud kaebaja suhtes ei korduks. Vastustajate seisukohad

1. Tartu Vangla on seisukohal, et V. Julini kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. V. Julini vaide esitamise hetkel kehtinud vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-s 3 sätestatud regulatsiooni kohaselt edastab vanglateenistus vaide, kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium annab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse mittevõtmise põhjendused ning selgitab Justiitsministeeriumile edastatavate võõrkeelsete dokumentide tõlkimise protsessi. Nimetatud normi näol on tegemist vanglale kindla käitumisjuhise seadmisega ning vanglal, vaide Justiitsministeeriumile edastamiseks või edastamata jätmiseks isikuarvel oleva raha olemasolu aga nõusoleku mitteandmise korral, kaalutlusõigus puudub. Nimetatud norm rakendub, kui vaide esitamise hetkel on kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel piisavalt vahendeid, et tõlketeenuse eest ise tasuda. Kaebaja on vastustaja arvates vääralt tõlgendanud Justiitsministeeriumisse saadetava võõrkeelse vaide tõlkimise regulatsiooni leides, et temale tuleneb analoogselt halduskohtumenetluses riigilõivu tasumisest vabastamise taotlemise õigusega, õigus taotleda enda tõlketeenuse eest tasumise vabastamist põhjusel, et ta on maksejõuetu. Kehtivad vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust tõlketeenuse tasumisest vabastamise taotluse esitamiseks. Samuti ei tulene vangla sisekorraeeskirjadest vanglale kohustust hinnata kinnipeetava poolt vabadest vahenditest 2 tehtavate kulutuste põhjendatust nagu seda teeb kohus kohtumenetluse isiku riigilõivu tasumisest vabastamise otsustamisel. V. Julini isikukonto väljavõtte kohaselt oli temal 13.05.
2. a seisuga vanglasiseseks vabaks kasutamiseks 149,52 krooni, mille kasutamise otsustab kinnipeetav VangS § 44 lg 2 kohaselt ise vastavalt sellele, kuidas vangla sisekorraeeskirjades kulutuse eest tasumine ette nähtud. Näiteks võib kinnipeetav kulutada selle raha elektriseadme, milleks talle on eelnevalt vanglateenistuse poolt luba antud, kasutamise eest tasumiseks (

§ 593

lg 1), teha selle eest vangla kontrolli all sisseoste (

§ 74

), tasuda pikaajalise kokkusaamise eest (

§ 412

lg 2), tasuda lühiajalise väljasõidu eest (

§ 802

lg 1), tasuda koopiate tegemise eest või tasuda võõrkeelse vaide esitamisel selle tõlkimiseks kulunud summad (

§ 491lg 2).

Seega on võõrkeelse vaide tõlkimiseks kuluva summa tasumine samaväärne kõigi teiste kulutusega vanglas, mida kinnipeetav soovib teha ning kinnipeetav, kellele regulaarselt laekub vanglasisesele isikuarvele raha, ei saa tugineda asjaolule, et temal selleks vahendid puuduvad. On ilmselge, et kinnipeetav peab suutma ise otsustada, millise teenuse saamist peab ta enda jaoks sedavõrd oluliseks, et seada pingeritta temale vajalikke kulutusi juhul, kui kõigi soovitud kulutuste jaoks ei peaks vabadest vahenditest jätkuma. Sarnaselt peab toimima ka vabaduses viibiv isik, erinevalt sellest, et vanglas viibival isikul ei tule valida selliste kulutuste vahel nagu kulutused igapäevaseks inimväärseks elutegevuseks (toit, riided, eluase jne), mida on sunnitud tegema vabaduses viibiv isik. Samas näeb vangla sisekorraeeskirja regulatsioon ette võimaluse, et kinnipeetava, kellel üldse vanglasisesel isikuarvel vahendid puuduvad, ehk siis kellel puudub otsustamise võimalus, millise teenuse eest tasuda või mitte, esitatud võõrkeelse vaide tõlkimise kulud kannab vangla (

§ 491lg 4).

Tartu Vangla on seisukohal, et ei ole Justiitsministeeriumile kaebaja vaide edastamisel valet informatsiooni andnud. Kaebaja vanglasiseseks vabaks kasutamiseks jäetud vahenditest oli küll tehtud kaebaja enda taotluste alusel broneeringud elektriseadmete kasutamise eest tasumiseks aprilli ja mai kuu eest (summas 57,80 krooni) ning kauplusest sisseostude tegemiseks (35 krooni) aga nende kulutuste tegemine ei olnud kaebajale kohustuslik ega eluliselt vajalik, pealegi jäi kaebajale ka peale nimetatud kulutuste tegemist alles rahalisi vahendeid, et tõlkimiseks kuluvate summade eest tasuda.

1. Justiitsministeerium leiab, et kaebus on põhjendatud ning kuulub Justiitsministeeriumi osas rahuldamisele. Antud asjas on vaide läbivaatamisel Justiitsministeerium eksinud isiku kahjuks. Tartu Vangla poolt Justiitsministeeriumile edastatud isikukonto väljavõttest nähtub, et V. Julini konto saldo on tõepoolest 149,52 krooni, kuid sellest summast on 92,80 krooni reserveeritud ning vabaks kasutamiseks on ainult 56,72 krooni. Seega puudusid V. Julinil seisuga 17.05.
2. a rahalised vahendid, mille arvelt tõlketeenuse eest tasuda ning vanglateenistus oleks pidanud edastama kinnipeetava vaide tõlkijale ning tõlketeenuse eest oleks pidanud tasuma vanglateenistus. Käesoleval hetkel on Justiitsministeerium tagastanud V. Julini vaide Tartu Vanglale tõlkimiseks. Lähtudes eeltoodust nõustub Justiitsministeerium V. Julini kaebusega selles osas, mis puudutab Justiitsministeeriumi 27.05.2010 vaide tagastamist. Ettekirjutuse tegemiseks puudub Justiitsministeeriumi arvates vajadus kuivõrd Justiitsministeerium on juba tagastanud vaide Tartu Vanglale tõlkimiseks. Samas leiab Justiitsministeerium, et Tartu Vangla ei ole esitanud Justiitsministeeriumile valeandmeid, kuivõrd koos vaidega Justiitsministeeriumile edastatud isikukonto 3 väljavõttest nähtub, et V. Julini konto saldo on 149,52 krooni, kuid inimliku eksimuse tõttu on tähelepanuta jäänud alljärgnev, millest nähtub, et sellest summast on 92,80 krooni reserveeritud ning vabaks kasutamiseks on ainult 56,72 krooni. Kohtu põhjendused ja otsus
3. Kaebuse lahendamiseks tuleb määratleda vaidluse ese. Kaebaja on esitanud: 1) tuvastamiskaebuse Tartu Vangla 17.05.
4. a toimingule (tl 9), kuna kaebaja hinnangul esitas vangla Justiitsministeeriumile valeandmeid kaebaja arvel oleva vaba raha kohta; 2) tühistamiskaebuse Justiitsministeeriumi 27.05.
5. a vaide tagastamise otsuse (tl 11) tühistamiseks; 3) kohustamiskaebuse Justiitsministeeriumile vaide uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja on tühistamiskaebuse esitanud menetlustoimingu (vaide tagastamise) peale. Erialakirjanduses on väljendatud seisukohta, et vaidemenetluses tehtud menetlustoimingute (eelkõige siis vaide tagastamise) peale edasikaebamise erikorda haldusmenetluse seaduses sätestatud ei ole. Selliste toimingute vaidlustamiseks tuleks isikul pöörduda otse kohtusse, s.t tõlgendada HMS § 72 selliselt, et seal peetakse silmas üksnes algse haldusakti või toimingu sooritamise menetlust.1 Halduskohus ei saa menetlustoimingut aga tühistada, vaid ta saab kaebajal põhjendatud huvi olemasolu korral tuvastada toimingu õigusvastasuse. Vastustaja Justiitsministeerium võtab ministeeriumi vastu esitatud osas kaebuse õigeks ja selgitab, et vaie tagastati, kuna vangla esitas ministeeriumile ebaõigeid andmeid. Puudub vajadus ministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebusele 21.09.
6. a kirjaliku vastuse (tl 51) koostamise ajaks oli Justiitsministeerium tagastanud V. Julini vaide Tartu Vanglale tõlkimiseks (tl 51 pöördel), mida esindaja kinnitas ka kohtuistungil. HKMS § 24 lõike 1 punkt 4 sätestab, et halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav toiming on sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja on kaebuse esitamise põhjendatud huvina välja toonud preventiivse huvi välistamaks taolise olukorra kordumise tulevikus. Riigikohus on kohtuasjades nr 3-3-1-2410 ja nr 3-3-1-56-10 märkinud, et kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Riigikohus rõhutas, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Seega on kaebuse esemeks vangla ja ministeeriumi toimingud.
7. Halduskohus on seisukohal, et tulenevalt HKMS § 24 lõike 1 punktist 4 tuleb menetlus asjas lõpetada, kuna Justiitsministeerium on kohustamiskaebuses taotletud toimingu sooritanud, millega on tunnistanud ka ministeeriumi poolt teostatud menetlustoimingu 1 A. Aedma jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2004, lk
8. 4 õigusvastasust. Menetlus tuleb lõpetada ka Tartu Vangla 17.05.
9. a toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes, sest tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saa käesoleval juhul aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 95, HMS § 73 lõike 3 ja VangS § 11 lõike 41 koostoimest teostab käesolevas vaidluses tõstatatud küsimuses vangla tegevuse üle järelevalvet Justiitsministeerium. Käesolevas vaidluses on Tartu Vangla üle järelevalvet teostav ministeerium tuvastanud vangla tegevuses vastuolu õigusakti tõlgendamisel ja kohaldamisel. Seega on vangla direktorile teada ministeeriumi kui kõrgemal seisva organi seisukoht. Kohtul ei ole mingit alust eelduseks, et Tartu Vangla eirab edaspidi haldusmenetluses järelevalvet teostava isiku seisukohta, mille tõttu ei ole kaebaja õiguste kaitseks preventiivsel eesmärgil tarvilik kaebaja poolt taotletav kohtu konstateering. Kaebuse eesmärgid on kaebaja poolt saavutatud ministeeriumi poolt praeguseks teostatud menetlustoiminguga, millega saadeti kaebaja vaie vanglale tõlkimiseks. Seega on kaebaja rikutud õigused taastatud, sest ministeerium on tegevusega tunnustanud kaebaja õigust nõuetekohasele vaidemenetlusele. Vaidemenetluse eesmärgiks on muu hulgas halduse enesekontrolli funktsioon, mille realiseerimise käigus saavad haldusorganid oma tegevust korrigeerida ja vajadusel juhtida tähelepanu regulatsiooni puudulikkusele õigustloovate aktide tasandil. Käesoleval juhul ongi vangla osundanud kaalutlusõiguse puudumisele õigustloova akti tasandil vaidlusaluses küsimuses. Halduskohtul ei ole mingit alust eelduseks, et ministeerium ja vangla ei võta tulenevalt käesolevast vaidlusest seisukohta küsimuses, kas piisab õigustloova akti tõlgendamise ühtlustamisest või on tarvilik regulatsiooni täiendada või muuta. Neil asjaoludel tuleb menetlus asjas lõpetada.
10. HKMS § 92 lõike 5 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda, sest kaebaja ei ole esitanud kuludokumente menetluskulude kandmise kohta. Roby Koik kohtunik 5