Obsah (6)

§ 25§ 23§ 471§ 14§ 10§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-845 Haldusasi A.S.’i kaebus Murru Vangla toimingute - Murru Va

§ 25lg 7, Ts

MS § 422 lg 1). 2. 2). Jätta A.S.’i kaebus läbi vaatamata (

§ 23lg 3 p 3.

Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja A.S.ile ning vastustaja Harku ja Murru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 471). KOHUS LEIAB: 1.

Tallinna Halduskohtu 30.12.2010 määruses, millega kohus võttis menetlusse A.S.i kaebuse Murru Vangla (alates 15.01.2011 Harku ja Murru Vangla) toimingute - Murru Vangla poolt läbiviidud kinnipeetava ruumi läbiotsimine ilma kinnipeetava juuresolekuta ja teleri võetuse akti koostanud ametniku toimingud - õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tegi kohus kaebajale kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks. Samas kohus märkis, et eesti keelest mittearusaamise korral tuleb kaebajal võtta kohtuistungile kaasa vene keele tõlk. Ühtlasi kohus hoiatas kaebajat, et mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise korral jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Sama määruse kohaselt pidi kohtuistung toimuma 02.03.2011 kell 10 00 Tallinnas Pärnu mnt

1. A.S. sai väljastusteatest nähtuvalt kohtukutse ja määruse ärakirja kätte 08.01.
3. Kohus põhjendas 30.12.2010 määruses kaebaja istungile ilmumise kohustuslikuks tegemist ja hoiatuse kategoorilisust järgmiselt: „Seejuures kohus selgitab veelkord, et kuigi kaebus vastab formaalselt minimaalsetele nõuetele ja teoreetiliselt on kaebaja oma põhjendatud huvi tuvastamise suhtes märkinud, ei pruugi see tuua veel kaasa kaebuse rahuldamist, kuna kohus on korduvalt selgitanud ja andnud kaebajale võimaluse kaebuse perspektiivi ja aktuaalsuse hindamiseks kujunenud olukorras, kus kaebaja viibib vabaduses. Käesoleva ajani kaebaja kohtule täiendavaid selgitusi tuvastamisnõude osas esitanud ei ole. Kohus teeb seetõttu kaebajale kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, et juba kaebaja suulise küsitlemise kaudu oleks võimalik aru saada kaebuse asjaoludest (

§ 14lg 7, Ts

MS § 346).

§ 23

lg 3 p 2 kohaselt mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmine võib tuua kaasa kaebuse läbi vaatamata jätmise. Antud juhul on kohus aga seisukohal, et kui kaebaja ei ilmu asja läbivaatamisele, siis jääb tema ebaselge kaebus läbi vaatamata.“

1. 28.02.2011, so 2 päeva enne planeeritud kohtuistungit, sai Tallinna Halduskohus väidetavalt A.S.i nimel esitatud taotluse viia üle kohtuistung „seoses sellega, et ma olen kauakestvas väliskomandeeringus“. Taotlusele on alla kirjutanud väidetavalt kaebaja palvel väidetavalt tema tädi L. K. 02.03.2011 kell 10 00 alanud kohtuistungile A.S. ei ilmunud, kuigi taotluse esitamine ei tähenda veel selle automaatset rahuldamist. Taotluse põhjendatuse üle otsustamise pädevus on üksnes kohtul. Halduskohus leiabki, et nimetatud taotlus ei kuulu rahuldamisele ja A.S.i kaebus käesolevas haldusasjas tuleb jätta läbi vaatamata järgmistel põhjustel.
2. Kohtu seisukoht kaebaja isikliku kohaloleku vajadusest asja arutamisel ei ole muutunud. Kuivõrd põhjendused selleks on esitatud 30.12.2010 määruses ja käesolevas määruses taasesitatud, siis ei pea kohus vajalikuks sellel küsimusel rohkem peatuda. Seega saaks asja arutamise edasi lükata ning menetlus võiks jätkuda, kui selleks oleks esitatud, esiteks, õigeaegselt nõuetekohane taotlus ning, teiseks, kaebajal esineksid ja oleksid tõendatud mõjuvad põhjused (seaduslikud takistused) kohtuistungile mitteilmumiseks. Kohtu arvates ei ole kumbki nõue täidetud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 14 lg-le 5 menetlusosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades käesoleva seadustikuga sätestatud erisusi.

§ 10lg 7 kohaselt kaebusele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja.

Kaebuse esitaja esindaja lisab volikirja või muu volitusi tõendava dokumendi. Sama paragrahvi lg-st 8 tulenevalt, kui kaebus esitatakse teise isiku huvides, märgitakse selle isiku nimi ja elu- või asukoht (postiaadress), kelle huvides kaebus esitatakse. Kaebusele lisatakse volitusi tõendav dokument. Kohus märgib, et samad nõuded esindusele kohalduvad ka igasuguse taotluse kohtule esitamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 218 on sätestatud, kes võib kohtus olla menetlusosalise lepinguline esindaja. Antud juhul ei ole taotlusele lisatud esindaja volitusi tõendavat dokumenti (volikirja) ega muid dokumente, mis tõendaksid L. K. õigust (ja mis alusel nimelt) A.S.i nimel mingeid kohtule siduvaid avaldusi teha/taotlusi esitada. 5. Aga isegi siis, kui esindaja volitused oleksid nõuetekohaselt tõendatud, puuduks kohtul alus niisuguse paljasõnalise taotluse rahuldamiseks. Tulenevalt

§ 5

lg-st 1 halduskohus juhindub selle seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. 2 TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lg 2 järgi oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Mõjuvate põhjuste loetelu ei ole antud paragrahvis küll ammendav, kuid tulenevalt nimetatud sätetest on kohtupraktikas juurdunud arusaam, et mõjuvaks põhjuseks on igal juhul üksnes (ootamatu) objektiivne, isiku tahtest sõltumatu takistus, mitte tema subjektiivne tahe/tahtmatus, ning selle takistuse olemasolu tuleb tõendada. Isegi, kui eeldada, et A.S. viibib „kauakestvas väliskomandeeringus“, siis ei saanud sinna minek toimuda nii ootamatult ega seadusliku aluseta, et kaebajal ei oleks olnud võimalik ise õigeaegselt taotleda kohtuistungi edasilükkamist (kohtukutse oli tal käes juba 08.01.2011), tõendades tema „kauakestvasse väliskomandeeringusse“ lähetamist. Antud juhul on kohtul, arvestades ka kaebuse esitaja tausta (A.S. on viibinud kinnipidamisasutuses ja Eesti Töötukassa teatise järgi võetud töötuna arvele alates 15.01.2010) ning taotluse umbmäärasust, siiski tõsine alus kahelda väidetud põhjuse reaalses olemasolus. Selgitamata on, mis ajast, kelle korraldusel (lähetusel), kui kaua ja kus konkreetselt A.S. viibib jms, rääkimata väidetud asjaolu tõendamisest. Järelikult tegemist on põhjendamatu taotlusega, mille rahuldamiseks puudub alus. Seega tuleb jätta A.S.i ebaselge, selle lahendamiseks kaebaja täiendavat küsitlemist ja selgitusi vajav kaebus läbi vaatamata. Niisuguse võimaliku tagajärje eest on kaebajat hoiatatud. 6. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 23

lg 4 kohaselt, kui kaebuse esitaja tõendab, et tal oli kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, on tal õigus taotleda menetluse taastamist samas kohtus 15 päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest arvates. Kohus taastab menetluse määrusega. Sama paragrahvi lg 5 järgi aga kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda. Hurma Kiviloo Kohtunik 3