← Eesti

3-10-2557/19

Obsah (5)§ 26§ 92§ 31§ 15§ 93

3-10-2557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2557 Haldusasi A.S.’i kaeb

§ 26lg 1 p 6).

2. Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda (

§ 92lg 1, § 93 lg 1).

RESOLUTSIOON 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 16.05.2011, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD

  1. A.S.’ile on 13.03.
  2. a väljastatud esmane juhiluba nr ET287976 kehtivusega kuni 17.03.
  3. a /tl 30/.
  4. A.S. esitas 18.08.
  5. a Põhja Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri Tallinna büroole (edaspidi Maanteeamet või vastustaja) taotluse ennistamaks liiklusseaduse (edaspidi LS) § 26 lg-s 4 sätestatud 12kuuline tähtaeg, millise jooksul oli tal võimalik kehtetuks muutunud esmane juhiluba uue vastu vahetada ilma liiklusteooria– ja sõidueksamit sooritamata. Maanteeameti 15.09.
  6. a vastuses avaldusele nr 10.-00826/491 (edaspidi Otsus) teatati A.S.ile, et tema tähtaja ennistamise taotlus on jäetud rahuldamata, kuna haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 34 lg 3 kohaselt ei ennistata menetlustähtaega juhul, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta /tl 2/.
  7. 01.10.
  8. a esitas A.S. (edaspidi ka kaebaja) Tallinna Halduskohtule kaebuse Maateeameti tegevusele seoses eelmärgitud vastuskirjaga /tl 1, 3, 8, 34-37/. Kohus võttis 14.12.
  9. a kohtumäärusega kaebuse menetlusse 15.09.2010 kirjas nr 10.00826/491 sisalduva otsuse tühistamiseks ja juhiloa vahetamiseks esitatud tähtaja ennistamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks /tl 11/. 05.01.2011 määrusega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 22/. Vastustaja esitas 21.01.
  10. a kaebuse kohta oma kirjaliku seletuse /tl 27-29/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.S. peab Maanteeameti tegevusetust õigusvastaseks. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevusetus väljendus selles, et ta jättis kaebaja poolt esitatud avalduse rahuldamata, arvestades kaebaja seadusest tulenevaid õigusi, millised ütlevad, et igal inimesel on õigus tähtaegade ennistamiseks kui tähtaeg on möödunud/mööda lastud mõjuval põhjusel. Kaebaja taotles esmase juhiloa väljavahetamist, aga sellele eelnevalt oli vaja taotleda tähtaja ennistamist juhilubade väljavahetamiseks ilma liiklusteooria ja sõidueksami sooritamiseta, mis ongi kaebuse eesmärk. Oma taotlust põhjendas kaebaja tähtaja ennistamiseks (seoses taotluse esitamise tähtaja möödalaskmisega) sellega, et kaebaja viibis toodud tähtaegadel kuni siiani vanglas, ja peamine põhjus, et Saksamaa Vabariigi vanglas, milline tegi võimatuks esitada vastavad taotlused õigeaegselt. Arvestades olukorda, kus tähtaja möödumine ei olnud põhjustatud kaebaja poolt vabal tahtel ja selleks oli mõjuv põhjus, siis kaebaja taotlus kaebuses on: kohustada Põhja Regionaalse 2 Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna bürood ennistama taotluse „juhilubade vahetamiseks“ tähtaega ja võimaldada vahetada juhiluba ilma täiendava liiklusteooria- ja sõidueksamit sooritamata, sest see tekitab põhjendamatult lisakoormusi, mis on alusetu, kuna olukord juhtus kaebajast olenemata. Vastustaja Maanteeamet on seisukohal, et Otsus ei ole õigusvastane ning see ei kuulu tühistamisele, paludes jätta kaebus rahuldamata. LS § 26 lg 4 kohaselt, kui esmase juhiloa omanik ei ole 12 kuu jooksul, arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest, saanud vastava kategooria juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt juhtimisõiguse saamiseks nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksamid. Kaebaja esmane juhiluba oli kehtiv kuni 17.03.
  11. a, mistõttu oli tal liiklusteooria- ja sõidueksamit sooritamata õigus taotleda uut juhiluba kuni 17.03.
  12. a. Pärast vastava kuupäeva möödumist tuleb kaebajal aga esmase juhiloa saamiseks sooritada edukalt juhtimisõiguse saamiseks nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksamid. HMS § 34 lg 1 võimaldab tõepoolest menetlustähtaja ennistamist juhul, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, kuid seadusandja on ennistamiseks näinud siiski ette ka teatud ajalise piirangu (HMS § 34 lg 3). Kuna kaebajal oli esialgset menetlustoimingut võimalik teostada kuni 17.03.
  13. a., siis tulenevalt HMS § 34 lg-st 3 võinuks vastustaja menetlustähtaja ennistamist kaaluda üksnes juhul, kui kaebaja oleks vastavasisulise taotluse esitanud enne 17.03.
  14. a. Käesoleval juhul on kaebaja menetlustähtaja ennistamiseks vastustaja poole pöördunud alles 18.08.
  15. a, mistõttu ei ole menetlustähtaja ennistamine enam seaduse kohaselt võimalik (olenemata menetlustähtaja mööda laskmise põhjuse mõjuvusest). KOHTU PÕHJENDUSED
  16. Asja materjalidest nähtuvalt A.S.ile 13.03.
  17. a väljastatud esmane juhiluba nr ET287976 kehtis kuni 17.03.
  18. a. 18.08.2010, s.o ligi kaks ja pool aastat hiljem, esitas kaebaja Maanteeametile avalduse, milles palus ennistada LS § 26 lg-s 4 sätestatud 12 kuuline tähtaeg, eesmärgiga, et kehtetuks muutunud esmane juhiluba vahetataks talle uue vastu ilma liiklusteooria- ja sõidueksamit sooritamata. Osundatud sätte kohaselt, kui esmase juhiloa omanik ei ole 12 kuu jooksul, arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest, saanud vastava kategooria juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt juhtimisõiguse saamiseks nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami. Sättest tuleneb seega, et vastava taotluse esitamisel 12 kuu jooksul, arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest, ei pea isik uuesti liiklusteooria- ja sõidueksamit sooritama, hiljem esitamise korral aga tuleb nimetatud eksamid uuesti teha. Puudub vaidlus, et kaebaja esitas taotluse oluliselt hiljem, kui eelviidatud õigusnorm ette näeb selleks, et vabaneda eksamite tegemise kohustusest. Seetõttu on A.S. taotlenud ühtlasi möödalastud tähtaja ennistamist. Kaebaja hinnangul on mõjuvaks põhjuseks tema viibimine vahi all Saksamaa Liitvabariigis.
  19. Vastustaja on, tuginedes HMS § 34 lg-st 3 tulenevale võimatusele tähtaega ennistada, jätnud möödalastud tähtaja ennistamata ja seega ka kaebaja taotluse rahuldamata. LS § 1 lg 2 kohaselt selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades LS erisusi. HMS § 34 lg 1 järgi, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu 3 äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse. HMS 34 lg 3 aga sätestab, et menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 4 menetlustähtaja ennistamise üle otsustab menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juht või tema poolt volitatud isik. Viidatud sätetest nähtuvalt on tegemist haldusorgani kaalutlusotsusega. Antud juhul on Otsuse teinud selleks pädev isik – tookordse Tallinna büroo juhataja. Kohus on seisukohal, et, sõltumata asjaolust, kas kaebaja nimetatud takistus on käsitatav mõjuva põhjusena või mitte, on vastustaja teinud antud juhul õige Otsuse. HMS § 34 lg 3 on selge ja üheselt mõistetav imperatiivne norm: haldusorgan on pädev ja õigustatud möödalastud tähtaja ennistama vaid siis, kui taotlus on esitatud HMS § 34 lg-tes 2 ja 3 ettenähtud tähtaegu järgides. Kui taotlus esitatakse aga seaduses sätestatust hiljem, siis tähtaja ennistamise võimalus puudub ja isiku taotlus jäetakse rahuldamata. Seega on ekslik A.S.i arvamus, et vastustaja käsitlus HMS §-st 34 on kitsas ja ebaõige. Vastustaja ei pidanud niisuguses olukorras enam kaebajal mõjuva põhjuse olemasolu ega tähtaja ennistamist kaaluma. Maanteeameti 15.09.2010 vastuskiri ja selles sisalduv otsus on õiguspärased ning nendega kaebaja õigusi ei rikuta.
  20. Kohus märgib selguse ja kohtuotsuse igakülgsuse huvides täiendavalt, et kui haldusorganil oleks ka olnud võimalik kaaluda kaebaja poolt mööda lastud tähtaja ennistamist, siis A.S.i nimetatud takistus – väidetav vahi all viibimine Saksamaa Liitvabariigis – ei oleks antud juhul käsitatav mõjuva põhjusena tähtaja ennistamiseks ja kaebaja ennistamistaotlus tuleks niigi jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda seisukohta järgmiselt. „Tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused“ on määratlemata mõiste. Kohtupraktikas on kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel väga üheselt peetud mõjuvaks põhjuseks üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-38-01). Riigikohus on 19.01.2001 lahendis nr 3-3-1-59-00 märkinud, et mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline ning et kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. /…/ Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine on küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Samuti on kõrgeim kohus leidnud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada (haldusasi nr 3-3-1-57-02). Haldusasjas nr 3-3-1-26-06 tehtud lahendis on Riigikohus nentinud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. 4 Kohus on seisukohal, et ehkki osundatud kohtupraktika on tehtud kaebetähtaja suhtes, on samad põhimõtted kohaldatavad ka muude, haldusmenetluses esinevate tähtaegade ennistamise suhtes.
  21. Antud juhtumil ei ole kaebajal esinenud olulisi ja kestvaid takistusi seaduses ettenähtud tähtajal toimingu sooritamiseks (et ei peaks liiklusteooria- ja sõidueksamit tegema), samuti ei ole tegemist haldusorganipoolse eksitamisega, ohuga kaebaja elule või tervisele ega ole A.S.i näol tegemist ka kõnealuses küsimuses kogenematu isikuga: juhiluba on väljastatud kaebajale endale pärast vastavate eksamite sooritamist. Seega pidi kaebajale olema selge, millal tema esmane juhiluba kaotab kehtivuse ja mida sel juhul tuleb edasi teha. Kaebaja ei ole ise olnud piisavalt hoolikas taotluse õigeaegseks esitamiseks. Kohus eelnevalt juba nentis, et mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks peab ära näitama tähtaja mööda lasknud isik.

§ 15

lg 3 kohaselt kaebuse esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. A.S. ei ole mõjuva põhjuse olemasolu kohta esitanud ühtki tõendit – tema väited jäävad paljasõnaliseks. Kaebaja ei ole isegi seda märkinud, mis ajast mis ajani ta viibis Saksamaa Liitvabariigis vahi all ja millal ta toodi üle Tallinna Vanglasse. Järelikult ei ole kohtul ainuüksi seetõttu võimalik kontrollida mõjuva põhjuse olemasolu taotluse hilinenult esitamiseks Maanteeametile ja tähtaja ennistamiseks. Seda esiteks. Teiseks aga on väheusutav, et kaebajale olid kogu ühes või teises vanglas viibimise aja jooksul keelatud omada kirjutustarbeid ja pidada kirjavahetust. Kaebaja ei ole seda ka väitnud. Järelikult võis taotluse õigeaegne esitamine olla talle vanglas viibides küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski mitte võimatu. Neil asjaoludel puudub igasugune alus möödalastud tähtaja ennistamiseks. A.S.il tuleb kehtivuse kaotanud esmase juhiloa vahetamiseks sooritada ettenähtud liiklusteooria- ja sõidueksamid. 5.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning

§ 93

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesoleval juhul jääb A.S.i kaebus rahuldamata, kuid Maanteeamet ei ole

§ 93lg 1 korras kohtukulunõuet esitanud.

Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.