KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1450 Haldusasi L.M.’i kaebus Ridala Vallavalitsuse tegevusele

§ 11lg 3).

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (RÕS § 15 lg 8;

§ 11lg 8, § 471 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. L.M. esitas 20.05.2010 Ridala Vallavalitsusele avalduse konkureerimaks Uuemõisa raamatukogu juhatajaks. Ridala Vallavalitsuse 31.05.2010 kirjaga nr 16-8.13/611 teavitati L.M.i, et ta ei osutunud valituks.
2. 07.06.2010 esitas L.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse Ridala Vallavalitsuse 31.05.2010 kirja nr 16-8-13/611 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju 12 450 krooni hüvitamiseks ning moraalse kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt on Ridala Vallavalitsuse 31.05.2010 kiri põhjendamata. Kuna kaebajat kui konkursi tegelikku võitjat ei lubatud tööle asuda, tekitati talle kolme kuu miinimumpalga ulatuses kahju. Kaebaja esitas koos kaebusega kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja on pensionär, kelle sissetulek on 3222 krooni kuus.
3. 30.06.2010 määrusega jäeti L.M.i kaebus käiguta ja anti 15 päeva määruse kättesaamisest arvates puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse eset ning põhjendatud huvi Ridala Vallavalitsuse 31.05.2010 kirja õigusvastaseks tunnistamiseks. Moraalse kahju hüvitamise osas tuli kaebajal esitada tõendid, millest nähtub kaebajale kahju tekkimine ning põhjuslik seos tekkinud kahju ja seda põhjustanud haldusakti või toimingu vahel. Kohus märkis, et kui kaebaja soovib taotleda jätkuvalt riigi õigusabi, siis tuleb tal esitada vastav taotlus ja majandusliku seisundi teatis. Kohus märkis lisaks, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 punkti 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
4. 09.07.2010 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse täpsustuse. Kaebaja taotleb Ridala Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist, kuivõrd toimunud konkurss ei taganud kõigile isikutele võrdset võimalust konkursil osaleda. Konkursikuulutust ei avaldatud „keskajalehtedes” ja kohalikus ajalehes avaldatud kuulutus oli avaldatud informatsiooni osas puudulik. Kaebaja põhjendatud huviks on soov kujundata ümber kohaliku omavalitsuse töö ja vahetada välja ametnike kaader. Kaebaja kitsamaks põhjendatud huviks on kolme kuu keskmise palga saamine ja moraalse kahju hüvitamine kohtu äranägemisel. Kaebaja esitas taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajas kaebaja riigi õigusabi võlaõigusseadusest lähtuva konkursi vaidlustamiseks ning asjast taotlejale tulenev võimalik kasu oli välja toodud alljärgnevalt: 1) Eestist saab Euroopa riik – õigusriik; 2) tagatakse tööjõu mobiilsus ehk kaebaja saab tööd; 3) lõpetatakse konkurssidega manipuleerimine – see tagab inimõigused; 4) kaebaja saab lähtuvalt võlaõigusseadusest ning töölepingu seadusest kolme kuu palga ja moraalse kahju.
5. 07.09.2010 määrusega kohus jättis kaebuse veelkord käiguta. Lisaks jäeti määruse punktiga 1 rahuldamata L.M.i taotlus riigi õigusabi saamiseks mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Taotlus riigi õigusabi saamiseks mittevaralise kahju hüvitamise osas jäeti rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna kaebusest ja selle täiendusest ei nähtu, et moraalse kahju hüvitamise eeldused oleks täidetud. Kohus leidis, et kaebaja väited selle kohta, et asjas esineb tungiv avalik huvi, on paljasõnalised ja tõendamata.
6. 10.09.2010 esitas L.M. määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 07.09.2010 määruse tühistamiseks osas, millega kohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Samuti esitas kaebaja taotluse kohtunik H. Kiviloo taandamiseks. 14.09.2010 määruses pidas kohtunik taotlust alusetuks ja jättis ennast taandamata. 15.09.2010 määrusega jättis ka Tallinna Halduskohtu esimees vastava taotluse rahuldamata.
7. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2010 määrusega jäeti L.M.i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.09.2010 määrus muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohtu 07.09.2010 määruse põhjendustest nähtuvalt on halduskohus sisuliselt lahendanud üksnes riigi õigusabi taotlust seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ning, et halduskohus on mittevaralise kahju osas jätnud riigi õigusabi taotluse põhjendatult rahuldamata. Lisaks selgitas ringkonnakohus kaebajale: „kuna Uuemõisa raamatukogu näol ei ole tegemist ühegi ATS § 2 lg-s 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse asutusega, vaid vallavalitsuse allasutuseks oleva valla asutusega, puudus vastustajal õigusaktidest tulenev kohustus põhjendada kaebuse esitaja konkursil valituks mitteosutumist. Tööandjal on lai kaalutlusruum vakantse töökoha täitmisel ning sellele töökohale töötaja valimisel, mistõttu ei saa kaebusele eduväljavaateid omistada üksnes põhjusel, et kaebuse esitaja vastab enda hinnangul konkursil kandidaatidele esitatud tingimustele”. 2 L.M. esitas Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2010 määruse peale määrukaebuse Riigikohtule. 28.02.2011 määrusega jättis Riigikohus määruskaebuse menetlusse võtmata.
8. 08.04.2011 määrusega jättis halduskohus kaebuse uuesti käiguta. Kuna kaebaja vaidlustas 07.09.2010 määrust osas, millega riigi õigusabi taotlus rahuldamata jäeti, siis on kaebajal vastamata 07.09.2010 määrusele osas, millega kaebus käiguta jäeti. Kohus andis kaebajale uue tähtaja 30.06.2010 ja 07.09.2010 käiguta jätmise määrustes nimetatud kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus juhtis veelkord kaebaja tähelepanu kaebuse olulistele puudustele : „Antud juhul ei nähtu, millised kaebaja huvid või õigused kaitset vajavad või kuidas õigusvastasuse tuvastamine kaebajal oma õigusi edaspidi kaitsta aitab. Võimaliku moraalse kahju taotlemiseks puuduvad aga eeldused. Kaebajal tuleb kohtu 30.06.2010 ja 07.09.2010 määruste selgitusi arvestades kaaluda, kas moraalse kahju hüvitamise taotlemine omab üldse eduväljavaadet juhul, kui ei ole täidetud moraalse kahju hüvitamise eeldused. Kui kaebaja eesmärgiks ei ole aga mitte pelgalt Ridala Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine, vaid tegelikult selle tegevusega tekitatud moraalse kahju hüvitamine, siis puudub vajadus tuvastusnõuet esitada, kuna kahju hüvitamise nõue hõlmab ka selle toimingu, millega väidetavalt kahju tekitati, õigusvastasuse kindlakstegemise. Kaebaja peab kohtule oma tegelikku tahet (taotlust) selgitama. Kui tegemist on sisuliselt kahju hüvitamise nõudega, siis peab kohus vajalikuks märkida, et jätkuvalt on täitmata moraalse kahju hüvitamise eeldused – esitamata on tõendid, millest nähtub kaebajale kahju tekkimine, tõendamata on põhjuslik seos tekkinud kahju ja seda põhjustanud haldusakti või toimingu vahel. Märkimata on, miks kaebaja leiab, et kahju tuleb hüvitada rahaliselt, kusjuures kaebajale on juba selgitatud, et põhiseaduse § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Kaebaja ei ole selgitanud seisukohta, mille kohaselt pidas ta kahju vältimiseks/ennetamiseks Ridala Vallavalitsuse poole pöördumist mõttetuks. Seega tuleb kaebajal selles osas kaebust põhjalikult täiendada. Samuti vajab täpsustamist materiaalse kahju hüvitamise taotlemine – kolme kuu miinimumpalk summas 12450 krooni (795,73 eurot). Ebaselge on selle summa käsitlemine kaebajale tekitatud kahjuna olukorras, kus kaebaja tööle ei asunudki. Seega on ebaselge, millisel õiguslikul alusel kaebaja leiab, et ta on õigustatud Ridala Vallavalitsuselt sellist summat taotlema, veelgi kummalisem on selle käsitlemine kaebajale tekitatud materiaalse kahjuna. Kokkuvõtvalt: Kaebajal tuleb selgelt sõnastada kaebuse lõplik(ud) taotlus(sed) arvestades, et kahju (nii mittevaralise kui ka varalise) hüvitamise taotlemisel peavad olema täidetud kahju hüvitamise eeldused, ning analüüsides seejuures ringkonnakohtu 08.11.2010 määruses kaebajale selgitatut: „ kuna Uuemõisa raamatukogu näol ei ole tegemist ühegi ATS § 2 lg-s 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse asutusega, vaid vallavalitsuse allasutuseks oleva valla asutusega, puudus vastustajal õigusaktidest tulenev kohustus põhjendada kaebuse esitaja konkursil valituks mitteosutumist. Tööandjal on lai kaalutlusruum vakantse töökoha täitmisel ning sellele töökohale töötaja valimisel, mistõttu ei saa kaebusele eduväljavaateid omistada üksnes põhjusel, et kaebuse esitaja vastab enda hinnangul konkursil kandidaatidele esitatud tingimustele”, siis tuleb kaebajal enne, kui ta asub kaebuse puudusi kõrvaldama, jõuda selgusele, kas kaebuse edasine menetlemine omab eduväljavaadet ja on otstarbekas, kuna ringkonnakohus on selgelt andnud mõista, et kaebuse põhjendustest lähtudes ei oma kaebus suure tõenäosusega eduväljavaadet. 24.03.2011 on kaebaja esitanud kohtule eesti- ja võõrkeelsed dokumendid. Kuna kaebaja ei ole täpsustanud esitatud dokumentide puutumust haldusasjaga nr 3-10-1450, siis tuleb kaebajal selles osas esitada kohtule täiendav selgitus. Samas juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et TsMS § 32 lg 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus, vastuväide või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Juhul kui kaebaja soovib, et kohus arvestaks esitatud dokumente (nii eesti- kui võõrkeelseid) asjas tõenditena, siis tuleb esitada võõrkeelsete dokumentide eestikeelsed tõlked ja 3 märkida, mida kaebaja dokumentidega tõendada soovib. Vastasel korral jätab kohus need tähelepanuta (TsMS § 33 lg 3). Kaebaja esitas 09.07.2010 taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Kohus lahendas 07.09.2010 määrusega riigi õigusabi taotluse üksnes mittevaralise kahju hüvitamise taotluse osas, jättes taotluse selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus asja menetlusse ei võtnud. Teiste kaebuse seonduvate nõuete osas - konkursi väidetav õigusvastasus ning sellega tekitatud varaline kahju 12450 krooni (795,73 eurot), ei ole halduskohus riigi õigusabi taotlust sisuliselt lahendanud. Seega tuleb kaebajal juhul, kui ta soovib asja kohtulikku menetlust jätkata, täpsustada, kas ta soovib jätkuvalt nimetatud nõuete osas riigi õigusabi taotleda. Kui jah, siis teatada, kas on toimunud muutusi kaebaja majanduslikus seisundis võrreldes taotluse esitamise ajaga, so 09.07.
9. Kui jah, siis tuleb esitada vastavad tõendid. Samuti tuleb täpsustada, kas ta soovib jätkuvalt taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Kui jah, siis kohus selgitab, et

§ 91

lg 1 kohaselt võib kohus isiku vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Samas peab kaebaja arvestama, et maksejõuetus ei ole ainus kriteerium, millest kohus taotlust lahendades lähtub. Kahtlemata omab suurt tähtsust ka kaebuse eduperspektiiv või selle puudumine“.

1. Kaebaja on 08.04.2011 kohtumääruse kätte saanud 13.04.
2. Kuna kohus andis kaebajale aega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates, siis oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 28.04.
4. 13.04.2011 on kaebaja esitanud kohtule EIK-le esitatud kaebuse eestikeelse tõlke. 18.04.2011 on kaebaja esitanud kohtule arusaamatu dokumendi, sh haldusasjas nr 3-2102/2004 kohtunik T. Pappeli tehtud lahendite tekstid. Kaebaja ei ole selgitanud esitatud dokumentide puutumust käesoleva kaebusega. Seega jätab kohus need tähelepanuta.
5. 26.04.2011 esitas kaebaja uue taotluse kohtunik H. Kiviloo taandamiseks. Kohtunik ei pidanud taandust põhjendatuks ja andis 10.05.2011 määrusega avalduse lahendamiseks kohtu esimehele. 11.05.2011 määrusega jättis kohtu esimees V. Lapimaa kaebaja taotluse kohtunik H. Kiviloo taandamiseks rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT:
6. Kaebaja esitas 09.07.2010 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus lahendas 07.09.2010 määrusega riigi õigusabi taotluse üksnes mittevaralise kahju hüvitamise taotluse osas, jättes taotluse selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus asja menetlusse ei võtnud. Teiste kaebuse seonduvate nõuete osas - konkursi väidetav õigusvastasus ning sellega tekitatud varaline kahju 12450 krooni (795,73 eurot), ei ole halduskohus riigi õigusabi taotlust sisuliselt lahendanud. 08.04.2011 määrusega andis kohus kaebajale võimaluse juhul, kui ta soovib asja kohtulikku menetlust jätkata, täpsustada, kas ta soovib jätkuvalt nimetatud nõuete osas riigi õigusabi taotleda. Kui jah, siis teatada, kas on toimunud muutusi kaebaja majanduslikus seisundis võrreldes taotluse esitamise ajaga, so 09.07.
7. Kui jah, siis tuleb esitada vastavad tõendid.
8. Kaebaja ei ole kaebuse olulisi puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, samuti ei ole kaebaja tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga vastavalt 08.04.2011 kohtumääruses nõutule täpsustanud, kas ta soovib jätkuvalt riigi õigusabi taotleda, samuti ei ole kaebaja teatanud, kas on toimunud muutusi kaebaja majanduslikus seisundis võrreldes taotluse esitamise ajaga, so 09.07.
9. 4 Eeltoodust lähtudes lahendab kohus käesoleva määrusega riigi õigusabi taotluse sisuliselt kaebuse seonduvate nõuete osas - konkursi väidetav õigusvastasus ning sellega tekitatud varaline kahju 12450 krooni (795,73 eurot), lähtudes seejuures 09.07.2010 kohtule esitatud taotlusest ja dokumentidest riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja märgib, et taotleb riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ja probleemi kirjeldusena „VÕS-st lähtuv konkursi vaidlustamine”. Asjast saadava kasuna märgib kaebaja, et „lähtuvalt VÕS-st ja TLS-st saab 3 kuu palga ja moraalse kahju”.
10. Olenemata asjaolust, et kaebaja on soovinud taotleda riigi õigusabi haldusmenetluses ja taotlus osas „saada lähtuvalt VÕS-st ja TLS-st 3 kuu palk“, lahendamine ei kuuluks halduskohtu pädevusse, peab kohus antud menetlusetapis selleks, et asjas lõplikud menetluslikud otsustused teha, otstarbekaks lahendada käesoleva määrusega riigi õigusabi taotlus teiste kaebuse seonduvate taotluste - konkursi väidetav õigusvastasus ning sellega tekitatud varaline kahju 12450 krooni (795,73 eurot) osas, kuna taotlus on esitatud koos halduskohtule esitatud kaebusega ja selle sisu tõlgendades võib asuda seisukohale, et kaebaja tegelik tahe on saada riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses.
11. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei anta RÕS § 7 lg 1 p 12 kohaselt riigi õigusabi juhul, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kohus lähtub riigi õigusabi taotluse lahendamisel lisaks eelmärgitule eelkõige Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2010 määruses väljendanud seisukohast: „kuna Uuemõisa raamatukogu näol ei ole tegemist ühegi ATS § 2 lg-s 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse asutusega, vaid vallavalitsuse allasutuseks oleva valla asutusega, puudus vastustajal õigusaktidest tulenev kohustus põhjendada kaebuse esitaja konkursil valituks mitteosutumist. Tööandjal on lai kaalutlusruum vakantse töökoha täitmisel ning sellele töökohale töötaja valimisel, mistõttu ei saa kaebusele eduväljavaateid omistada üksnes põhjusel, et kaebuse esitaja vastab enda hinnangul konkursil kandidaatidele esitatud tingimustele”. Eeltoodust nähtuvalt on ringkonnakohus selgelt andnud mõista, et kaebuse põhjendustest lähtudes ei oma kaebus suure tõenäosusega eduväljavaadet. Kohus leiab seetõttu, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebuse seonduvate taotluste osas ei ole põhjendatud, kuna kaebus ei oma eduväljavaadet ja kaebuse olulised puudused (ei nähtu, millised kaebaja huvid või õigused kaitset vajavad või kuidas õigusvastasuse tuvastamine kaebajal oma õigusi edaspidi kaitsta aitab, jätkuvalt on täitmata moraalse kahju hüvitamise eeldused) on kaebaja poolt kõrvaldamata. Seega jätab kohus taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 ja p 12 alusel rahuldamata. Seejuures ei hinda kohus kaebaja maksevõimelisust, kuna selleks puudub vajadus. Mittevaralise kahju taotluse osas on kohus riigi õigusabi taotluse juba 07.09.2011 määrusega lahendanud.
12. Nagu eelnevalt märgitud, 08.04.2011 kohtumäärusega andis kohus kaebajale uuesti tähtaja kaebuse oluliste puuduste kõrvaldamiseks ja puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oli 28.04.
13. Kohus on seisukohal, et 13.04 ja 18.04.2011 kohtule esitatud kirjalike materjalidega ei ole kaebaja kaebuse olulisi puudusi kõrvaldanud. Jätkuvalt ei vasta kaebus

nõuetele: tuvastamisnõude osas ei ole kaebaja märkinud

kohast põhjendatud huvi, ei nähtu millised kaebaja õigused kaitset vajava, kaebuse lõplikud taotlused on täpsustamata, kahjunõude osas on märkimata kahjunõude rahuldamise eeldused. Kuna kaebuse olulised puudused on kõrvaldamata, 5 siis ei saa kohus kaebust menetlusse võtta. Seejuures arvestab kohus ringkonnakohtu 08.11.2010 määruses väljendanud seisukohta, milles on asutud seisukohale, et kaebuse põhjendustest lähtudes ei oma kaebus suure tõenäosusega eduväljavaadet. 17.

§ 11

lg 3 kohaselt, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.

§ 11

lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Ülaltoodut arvestades kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat korduvalt hoiatatud (

§ 11lg 2 ja 3).

18. Kohus on eelnevalt selgitanud kaebajale, et taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks lahendab kohus pärast kaebuse oluliste puuduste kõrvaldamist, kui on selgunud kaebuse edasise menetlemise perspektiiv. Et kaebaja ei ole kaebuse menetlusse võtmist takistavaid olulisi puudusi kõrvaldanud, mistõttu kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, siis puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks, kuna antud juhul ei sõltu sellest kaebuse menetlusse võtmise (kaebuse nõuetele vastavuse) üle otsustamine. Hurma Kiviloo Kohtunik 6