2-10-54638/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-10-54638 Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2011, Tallinn Kohtukoosseis Imbi Sidok, Ulvi Loonurm, Malle Seppik Kohtuasi AS G4S Eesti hagi Lilia Smirnova lepingujärgse võlgnevuse sissenõudmiseks Hagihind 1064.45 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.04.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lilia Smirnova apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad ja vastu nende Hageja AS G4S Eesti (registrikood 10022095, asukoht Tammsaare tee 25 Tallinnas), lepinguline esindaja Ulvi Alev Kostja Lilia Smirnova (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X XXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Gennadi Kull Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Keelduda Lilia Smirnova apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.
3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja 2 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
4. AS G4S esitas 04.11.2010 maksekäsu kiirmenetluses avalduse Lilia Smirnova (edaspidi kostja, apellant) vastu, milline anti võlgniku vastuväite alusel üle hagimenetlusse Harju Maakohtus. 29.04.2011 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 1064.44 eurot, kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivised 538.82 eurot ja pärast kohtuotsust kuni selle täitmiseni viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel.
5. 06.06.2011 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Lilia Smirnova apellatsioonkaebus Harju Maakohtu otsuse peale. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Määruse põhjendused
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
7. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 16 654.95 krooni nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.
8. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-38-11 25.05.2011 selgitanud, et selliste väikese hagihinnaga varaliste vaidluste puhul ei mõjuta ringkonnakohtu kohustust kaebus menetlusse võtta asjaolud, kui rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid need ei võinud oluliselt mõjutada asja lõpplahendust.
9. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok