Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS x hagi R D vastu täies ulatuses; 2. Välja mõista R D võlgnevus 172,46 eurot (ükssada seitsekümmend kaks EUR ja 46 senti) ja viivised 172,40 eurot (ükssada seitsekümmend kaks EUR ja 40 senti) AS x (reg.kood
. 2 MENETLUSE KÄIK
lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.
lg.1 p.1 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kostjale kohtu poolt hagiavalduses märgitud aadressile saadetud dokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“ (tl 35). Rahvastikuregistris kostja elukoha registreering puudus (tl 36). Põhjusel, et x poolt välja antud õiendist nähtus, et kostja elab x x x (tl 40) toimetas kohus kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt
Ametlik teadaanne menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.02.2011.a (tl 51). Hagi loeti avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödudes teate ilmumise päevast. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 28 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati
Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt
Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud 14.09.2007.a seade kasutamise lepingu nr x (tl 11), liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr x (tl 10) ning kliendilepingu nr x (tl 13), millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. 3 Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kohtule on tõenditena esitatud arved nr: x 01.12.2007 summas 138 krooni (8,82 eurot), x 01.01.2008 summas 145,80 krooni (9,32 eurot), x 31.03.2008 summas 150 krooni (9,59 eurot), x 01.10.2007 summas 112,60 krooni (7,20 eurot), x 01.11.2007 summas 39 krooni (2,49 eurot), x 01.02.2008 summas 59 krooni (3,77 eurot), x 01.03.2008 summas 59 krooni (3,77 eurot) ja x 31.03.2008 summas 1995 krooni (127,50 eurot) kogusummas 2698,40 krooni (172,46 eurot) (tl 21-28). Hageja kinnitusel ei ole kostja arveid nõuetekohaselt tasunud ning vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole teinud midagi võlgnevuste likvideerimiseks. VÕS § 76 lg 1 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seaduses kindlaksmääratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda m.h kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud kostjalt nõudma 2698,40 krooni (172,46 eurot) tasumist. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa x põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. x kasutamise Üldtingimuste p 6.7 järgi oli poolte vahel viivisintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas (tl 14-20). Kostja viiviste võlgnevus on hagejale kokku 5378,88 krooni (343,77 eurot), mida hageja tegutsedes heas usus vähendab summani 2697,40 kroonini (172,40 eurot), mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista.
§-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse x poolt vastavalt x toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas
esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks (tl 4). Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 1000 krooni (63,91 eurot), riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot ja õigusabikulud summas 2500 krooni (159,78 eurot). 4
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 479,34 eurot, ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Hele Ilisson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.