← Eesti

2-11-4197/8

Tsiviilasi nr 2-11-4197 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht 07.juuni 2011.a; Valga kohtumaja Ts

§ 127

lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lõikest 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel hinnata, kas kostja tegu on põhjuslikus seoses hagejale tekitatud varalise kahjuga ning kas hüvitise maksmisega kompenseeritakse hagejale kahju tekitava tegevusega kaasnenud kahju. Kohus on seisukohal, et kahjustava tegevuseta (liiklusõnnetuseta) oleks hageja vara väärtus olnud kõrgem summas 24 750 krooni s.o 1581,81 eurot. Kohtu hinnangul kompenseerib nõutud kahjuhüvitis hagejale tekkinud varalise kahju, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju tekitamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avariiline x on hageja (x) bilansis.

§ 1045

lg 1 kohaselt ei vastuta kostja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 104lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on liiklusõnnetuse põhjustanud süüliselt. Kohtu hinnangul ei esine kostja vastutust piiravaid asjaolusid. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.Vastavalt RLS § 57 lg 1 on 1581,81 euro suurusega hinnaga hagilt riigilõivu suuruseks 319,55 eurot. TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 319,55 eurot. Kohtunik Annemarie Gerassimov 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.