6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt 24.12.2008.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt hageja võimaldas kostja kasutusse Visa Classic (P) krediitkaardi krediidilimiidiga tehingute teostamiseks 8 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostjalt igakuine laekumine teenindavale arvelduskontole. Intressimakse tasumise kuupäevaks lepiti iga kuu 20-nes kuupäev. Lepingu p. 5.8 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määras. Kostja jäi intressimaksega viivitusse alates 20.12.2008.a. 14.04.2009.a. saatis hageja kostjale teate võlgnevuse kohta ning palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 29.04.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. 18.06.2009.a. sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ning kandis võlgnevuse uue lepingu alla. 08.07.2009.a. esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja tasus selleks riigilõivu 750 krooni. Pärnu Maakohtu 16.02.2010.a. määrusega jäeti hageja kiirmenetluse avaldus rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Seisuga 01.03.2010.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 5 328 krooni ja 16 senti, millest võlgnevuse põhiosa on 4 625 krooni, intress 119 krooni ja 54 senti, sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis 535 krooni ja 62 senti ning kaardikasko 48 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega, palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, teha õigeksvõtul põhinev otsus, kui kostja võtab hagi õigeks, ning kostjalt välja mõista võlgnevus 5 328 krooni ja 16 senti. Lisaks sissenõutavale viivisele palub hageja kostjalt alates 02.03.2010.a. välja mõista viivis põhinõudelt 4 625 krooni kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1 750 krooni ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – krediitkaardi kasutamise leping, laenu andmed, konto väljavõte sooritatud operatsioonidega, teatis, kohtumäärus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. II. Kostja kirjalik vastus ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused.. põhjendused.. Kostja kohtule 11.08.2010.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi õigeks, vastuhagi esitada ei soovi, võtab menetluskulud enda kanda, on nõus kirjaliku menetlusega ja soovib asja lahendada kompromissiga, mis võiks seisneda maksegraafiku järgi maksmises 500600 krooni kuus Kohus 27.08.2010.a. saatis kostja vastuse hagejale, määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses 15.10.2010.a. ja andis pooltele aega hiljemalt 05.10.2010.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid, samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Kohtu määratud ajaks kumbki pooltest kohtule midagi ei esitanud, ei esitatud ka allkirjastatud kokkulepet. 2 Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna hageja esitatud alustel ja ulatuses järgmistel asjaoludel. 1.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Seega on põhjendatud hagi rahuldada ja võlgnevus 5 328 krooni ja 16 senti kostjalt välja mõista. 2. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad krediidilepingul. VÕS § 401 lg. 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. 3.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 02.03.2010.a. välja mõista viivis põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte.
Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. 3
2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 396, 397 sätteid ning juhindus
1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 07. juulil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.