lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tele2 Eesti AS esitas Tartu Maakohtusse hagi Aivo Rämmari vastu 22.03.2006 tähtajalise liitumislepingu ja järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 073.26 krooni so. 132.51 eurot, viivised 4 999 krooni so. 319.49 eurot ja täiendava viivise alates hagiavalduse esitamisest põhinõude täitmiseni 0,15% päevas. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude, milles kohustas kostjat vastama hagile 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Toimiku materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid on 13.01.2011 kostjale edastatud. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 319.49eurot/4 999 krooni. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõu. Seega mõistab kohus viivise kosjalt välja põhivõlgnevusega samas summas. Hageja taotleb ka lisanduva viivise väljamõistmist 0,15% päevas põhinõudest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni
Eeltoodud põhjenduste alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. 2 Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
Kuna kohus rahuldas hageja kolmest nõudest kaks, siis jätab kohus hageja menetluskuludest 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja hageja esindaja õigusabi kulu 40.26 eurot, kokku 104.17 eurot. Menetluskulude hulka palub hageja arvestada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni so. 47.93 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasu 7.91 eurot, kokku 55.84 eurot. Hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades nõude suurust (hagihinda) ning tsiviilasja juriidilist olemust, siis peab kohus hageja õigusabikulusid summas 40.26 eurot põhjendatuks. Hageja on taotlenud antud menetluses kostjalt välja mõista ka kostja vastu alustatud maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt kantud kulud summas 55.84 eurot.
p 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute infosüsteemi andmetel lõpetati maksekäsu kiirmenetlus
Antud tsiviilasjas on hageja esitanud samas nõudes hagi Aivo Rämmar vastu 6.10.2010. Seega ei kuulu antud tsiviilasja menetluses hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud kostjalt väljamõistmisele kohtuvälise kuluna. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 104.17 eurot (63,91 + 40.26). Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2/3 kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 69.44 eurot. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.