lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi.
Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav
42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga
jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav
MS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu nõue jääb rahuldamata
lg 1 ja
lg 3 p 5 koosmõjus: tarbijalt ei või lepingu rikkumisel nõuda muid kohustuse täitmise tagamise vahendeid, kui viivis ja viivist ületava kahju hüvitamine. Käsitlustasu kokkulepe on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav
Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka hageja täiendava viivise nõue. Põhivõlast suurem viivis on kohtupraktikast ja
§-st 42 lg 3 p 5 lähtuvalt põhjendamatult suur, kallutades 2/3 oluliselt kohustuste tasakaalu tarbija, so kostja kahjuks. Kohus mõistab kostjalt välja viivise laenusumma ulatuses, so 3000 krooni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 3000 krooni, võla sissenõudmise kulu 300 krooni ja viivise summas 3000 krooni, so kokku 6300 krooni ehk 402.64 eurot. Kohus jätab rahuldamata käsitlustasu 1700 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmise nõuded. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldab hagi olulises osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda terves ulatuses. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ehk 63.91 eurot, elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõiv 50 krooni ehk 3.20 eurot ning õigusabikulud 1 500 krooni ehk 95.87 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhjendatud ja vältimatu kuluna välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni. Hageja taotlus kostjalt õigusabikulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades asjaolu, et tsiviilasjas on sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks 750 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1 750 krooni ehk 111.85 eurot. TsMS § 340 lg 4 teise lause kohaselt on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Hagejal on õigus taotleda elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivu 50 krooni ehk 3.20 euro tagastamist. Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.