Obsah (4)

§ 24§ 84§ 92§ 93

3-10-1203 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 27.mai 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1203 Haldusasi Ühispakkujate OÜ Water Ser Ehitusjuhti

§ 24lg 1 p 4 alusel.

1. Mõista AS-ilt Narva Vesi välja solidaarselt OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine, AS Water Ser ja OÜ Astlanda Ehitus kasuks menetluskulu 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot.
2. Vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud jätta nende endi kanda.
3. Kaebuse esitajal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist vastavalt

§ 84lg 4 punktile 4.

5. Saata määrus menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates (

§ 24lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

PÕHJENDUSED

1. OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine, AS Water Ser ning OÜ Astlanda Ehitus esitasid
2. mail 2010 Tartu Halduskohtule kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO)
3. mai 2010 otsusele nr 64-10/
4. Nimetatud otsusega tühistas VAKO AS-i Narva Vesi juhatuse liikme
5. märtsi 2010 käskkirja nr 10 muuhulgas punkti 3 osas, millega tunnistati riigihankemenetluses nr 115534 kvalifitseeritud pakkujateks kaebuse esitanud ühispakkujad. Tartu Halduskohus edastas kaebuse kohtualluvuse järgi läbi vaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
7. mai 2011 käskkirjaga nr 12-1 (tl. 80) otsustas AS Narva Vesi juhatuse liige tunnistada
8. märtsi 2010 käskkirja nr 10 punktid 1, 2 ja 3 ehk teisisõnu otsused nii kaebuse esitanud ühispakkujate, AS-i K&H ning käesolevas kohtumenetluses kolmandate isikutena kaasatud ühispakkujate kvalifitseerimise kohta ning otsustas, et hindamiskomisjon peab uuesti alustama riigihanke nr 115534 pakkujate hanketeates toodud kvalifitseerimistingimuste vastavuse kontrolli.
9. augusti 2010 käskkirjaga nr 19 tegi AS Narva Vesi uue otsuse, millega muuhulgas otsustas riigihankes nr 115534 kvalifitseerida ühispakkujad OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine, AS Water Ser ja OÜ Astlanda Ehitus.
10. Eeltoodud menetluse kulgu arvestades tegi kohus menetlusosalistele käesolevas asjas
11. märtsil 2011 ettepaneku lõpetada menetlus halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse esitajad nõustusid sellega ning taotlesid enda kasuks menetluskulude väljamõistmist (tl. 90 jj). Vastustaja vaidles menetluse lõpetamisele vastu, leides, et menetluse lõpetamiseks pole alust ning kaebus tuleks rahuldamata jätta, kuna kaebuse esitajal polnud kaebeõigust. Vastustaja toob välja, et vaidlusalune VAKO otsus ei omanud mingit tähendust kaebuse esitaja õiguste seisukohast kaebuse kohtusse esitamise ajal, kuna selleks ajaks oli hankija juba oma käskkirjaga nr 12-1 varasema käskkirja nr
12. Vastustaja on seetõttu seisukohal, et kohane oleks jätta kaebus rahuldamata. Kolmandad isikud toetavad vastustaja seisukohta, leides samuti, et kaebuse esitajal puudus kaebuse esitamise ajal halduskohtusse pöördumise õigus. 4.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et viidatud sätet tuleb tõlgendada laialt ning menetlus lõpetamiseks on alust, kui vastustaja on teinud omalt poolt toiminguid, mille tulemusena on kaebuse esitaja saavutanud eesmärgi, milleks ta kohtu poole pöördus. Käesoleval juhul vaidlustasid ühispakkujad nii VAKO-s kui halduskohtus sisuliselt hankija otsuse, millega jäeti kaebuse esitanud ühispakkujad riigihankemenetluses kvalifitseerimata. Kuigi formaalselt on halduskohtule esitatava kaebuse esemeks VAKO otsuse tühistamise nõue, on vaidlus tegelikult suunatud hankija otsuse vastu. VAKO kuulub formaalselt küll haldusorganisatsiooni, ent tegemist on kvaasikohtuliku organiga, mis teostab materiaalses mõttes õigusemõistmise funktsiooni. Seetõttu ei ole isiku kaebeõiguse seisukohast vajalik hinnata mitte niivõrd seda, kas või mil määral kahjustab kaebuse esitaja huve VAKO otsus, vaid seda, kas kaebuse esitaja õigusi rikub hankija otsus, mille peale esitati kaebus VAKO-le. Loogika selles küsimuses on sama, nagu esimese astme kohtu lahendi peale edasikaebamisel ringkonnakohtule. Ringkonnakohtul ei ole alust keelduda kaebeõiguse puudumise tõttu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka siis kui pärast esimese astme kohtu lahendit on vastustaja kaebuse esitaja nõude sisuliselt täitnud (nt. andnud välja haldusakti, mille andmiseks kaebuse esitaja halduskohtusse pöördus). Küll on aga sel juhul ringkonnakohtul alus menetlus lõpetada just

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Käesoleval juhul ongi tekkinud olukord, kus VAKO tegi lahendi kaebuse esitajate kahjuks ning kaebuse esitaja vaidlustas selle halduskohtus. Kaebuse esitamisega samal päeval (so. 11. mail 2010) võttis aga hankija vastu otsuse, et pakkujate kvalifitseerimise küsimus tuleb riigihankemenetluses uuesti otsustada. Tegemist oli otsusega, mis iseenesest täitis kaebuse esitaja eesmärgi. Kohus leiab, et isegi juhul kui selline otsus oleks tehtud enne kaebusega kohtu poole pöördumist ning kui kaebuse esitaja oleks 2 sellest enne kohtusse kaebuse esitamist ka teada saanud, ei võtaks see temalt riigihangete vaidlustusmenetluse iseärasusi silmas pidades õigust kohtule kaebust esitada. Käesoleval juhul ei ole aga liiatigi tõendatud, et kaebuse esitaja oleks enne kaebusega kohtu poole pöördumist olnud teadlik, et otsus, mis oli ka VAKO vaidlustusmenetluse esemeks on hankija poolt kehtetuks tunnistatud ning et hankija on otsustanud asja uuesti läbi vaadata. Kohus ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega ka selles osas, et menetluse lõpetamine

§ 24

lg 1 p 4 alusel tekitaks hankijale ebaõiglase kohustuse kanda kaebuse esitaja menetluskulud. Saades enda jaoks negatiivse VAKO otsuse, on ilmne, et hankemenetluses osaleja asub kohe välja töötama positsiooni ja menetlusdokumente edasiseks kohtumenetluseks ning sellega seoses tekivad tal kulud. Asjaolu, et hankija sisuliselt täidab kaebuse esitaja nõude samal päeval, mil kaebuse esitaja halduskohtule kaebuse esitaja, ei saa võtta kaebuse esitajalt õigust nõuda menetluskulude hüvitamist. Vastupidine olukord oleks ebaõiglane kaebuse esitajate suhtes, kes ometi ei võinud pärast VAKO otsust teada, et hankija teeb siiski talle sisulises mõttes soodsa lahendi pakkujate kvalifitseerimise küsimuses asi uuesti läbi vaadata. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et esineb

§ 24lg 1 punktis 4 sätestatud alus haldusasja menetluse lõpetamiseks.

5.

§ 92

lõikest 5 tuleneb, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

§ 93

lg 1 kohaselt on menetluskulude väljamõistmise aluseks menetluskulude nimekiri ning kuludokumendid. Kaebuse esitaja taotleb kokku 20 000 krooni suuruse riigilõivu ning 14040 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Õigusabikulu kandmine on tõendatud advokaadibüroo Aavik&Partnerid arve ning maksekorraldusega, mis kinnitab arve tasumist. Kohus leiab, et kaebuse esitaja menetluskulude kandmine on tõendatud. Kohus ei mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja riigilõivu, kuna

§ 24

lg 4 p 4 kohaselt kuulub riigilõiv kaebuse esitajale tagastamisele riigieelarvest.

§ 93

lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

§ 92

lõikes 10 sätestatakse, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eelpool leidis kohus, et menetluskulude vastustaja kanda panemine ei ole viimase seisukohast ebaõiglane. Küll aga leiab kohus, et õigusabikulu arve spetsifikatsioonis näidatud õigusabi maht on kaebuse keerukust, koostatud menetlusdokumentide mahtu ning sellele eelnenud VAKO otsuse põhjendusi arvestades põhjendamatult suur ning seetõttu tuleb välja mõistetava õigusabikulu suurust vähendada umbes 1/4 võrra. Põhjendatud menetluskulu suuruseks loeb kohus seega umbes 9000 krooni ning mõistab vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja 575 eurot. 6.

§ 92

lõikes 7 sätestatakse, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuigi halduskohtus ei kaasata kolmandat isikut kindlal poolel, tuleb ta lugeda osalenuks poolel, mille menetluslikku positsiooni ta kaitseb. Käesoleval juhul on kolmandad isikud taotlenud kaebuse rahuldamata jätmist, olles seega vastustaja poolel. Seega jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. 7.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale riigilõiv menetluse lõpetamise korral

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Seega on kaebuse esitajatel õigus taotleda riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb halduskohtule esitada taotlus, näidates ära, millisele pangakontole tuleb tagastatav riigilõiv kanda. Kristjan Siigur kohtunik 3