← Eesti

2-09-42065/24

Obsah (8)§ 436§ 442§ 657§ 656§ 438§ 232§ 5§ 392

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-42065 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2011, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 436

lg-s 1 ja

§ 442lgtes 7 ja 8 sätestatud nõuetele.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele menetluskulud kostja kanda. vastu, palus jätta selle rahuldamata ja Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu tühistada ja 4 tsiviilasi saata

§ 657lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ning otsus on

§ 656lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses põhjendamata.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.

  1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus katkestada hageja kinnistu veega varustamine kostja kinnistul asuvast puurkaev-pumbamajast või mitte. Poolte esitatust järelduvalt on hagi esitamise tinginud asjaolu, et kostja on nõudnud hagejalt pumbajaama rekonstrueerimiseks 20 000 krooni, hageja aga ei ole sellega nõustunud ning kostja on seejärel lubanud hageja kinnistu veega varustamise lõpetada. Hageja palub kohtul keelata kostjal veeühenduse lõpetamine ning teod ja toimingud seoses omaabi korras hageja kinnistu veeühenduse katkestamisega või rikkumisega (tlk 11).
  2. Maakohus on hagi rahuldanud, kuid kohtuotsuse põhjal ei ole võimalik aru saada, miks. Kohus ei ole otsust vähimalgi määral põhjendanud. Kohus on otsuse põhjendavas osas üksnes kirjeldanud seda, mille üle pooled vaidlevad, nimetanud kahte kohtule esitatud tõendit ning toonud ära AÕS § 158 lg 1 teksti. Kontrollitavaid kaalutlusi, miks hagi tuleb rahulda, kohtuotsus ei sisalda. Samuti ei ole kohus andnud hinnangut ühelegi kostja poolt hageja nõudele esitatud vastuväitele ega põhjendanud toimikusse võetud enamuse dokumentide tähelepanuta jätmist. 24.

§ 436lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Vastavalt

§ 438

lg-le 1 peab kohus otsust tehes hindama tõendeid, otsustama, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Täpsemad nõuded otsuse põhjendavale osale on sätestatud

§ 442

lg 8 lausetes 1-4, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on kohtu järeldused rajatud, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

§ 442

lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, tuleb seda otsuses põhjendada. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb.

§ 436

lg 2 kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt

§ 442lg-le 8 otsuses taas põhjendama.

Tõendeid ei saa lugeda nõuetekohaselt hinnatuks vaid selle põhjal, et kohus mõnda tõendit otsuses nimetab.

§ 232

lg 1 kohaselt seisneb tõendite hindamine nende igakülgsel, täielikul ja objektiivsel uurimisel, mis peab viima otsustuseni, kas asjaolu, mida poolt tõendite esitamisega tõendada soovis on kinnitust leidnud või mitte. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. 25. Tehnorajatise talumisega seotud nõuet ei ole hageja esitanud ning seetõttu on maakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele AÕS § 158, ekslik.

§ 5

kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohus nimetatud normi otsusest nähtuvalt meelde tuletanud, kuid jätnud hageja nõude sisule tegelikkuses tähelepanu pööramata. Tuleb tähele panna, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus katkestada hageja kinnistu veega varustamine kostja kinnistul asuvast puurkaev-pumbamajast või mitte ning hageja nõuab, et kohus keelaks kostjal veevarustust katkestada või seda rikkuda. Seega eeldab vaidluse lahendamine selguse loomist küsimuses, millisel õiguslikul alusel hageja kostja kinnistul asuvast puurkaevpumbamajast vett tarbib ning kas kostjal on õigust seda hagile esitatud vastuväidetes toodud põhjustel hagejale keelata. Hageja väitel on veetarbimise õiguslikuks aluseks 27.07.1992 leping, mis on sõlmitud P. ja hageja kinnistul asunud hoonete kunagise omaniku J. S. vahel (tlk 23). Kostja aga leiab, et nimetatud leping vee tarbimise õigust hagejale ei loo, kuna nimetatud leping reguleeris üksnes veertassi ehitust ja pumbamaja seadmete paigaldust. Menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb hageja nõude aluse osas 5 siiani segadus, mille maakohtus oleks pidanud enne otsuse langetamist eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab

§-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

  1. Kuna maakohus ei olnud nõude aluseks olevaid asjaolusid seadusele vastavalt tuvastanud, ei saanud kohus langetada hagi rahuldavat otsust. Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
  2. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.