lg-s 1 ja
Vastus apellatsioonkaebusele
Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ning otsus on
Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.
Vastavalt
lg-le 1 peab kohus otsust tehes hindama tõendeid, otsustama, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Täpsemad nõuded otsuse põhjendavale osale on sätestatud
lg 8 lausetes 1-4, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on kohtu järeldused rajatud, samuti seadused, mida kohus kohaldas.
lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, tuleb seda otsuses põhjendada. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb.
lg 2 kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt
Tõendeid ei saa lugeda nõuetekohaselt hinnatuks vaid selle põhjal, et kohus mõnda tõendit otsuses nimetab.
lg 1 kohaselt seisneb tõendite hindamine nende igakülgsel, täielikul ja objektiivsel uurimisel, mis peab viima otsustuseni, kas asjaolu, mida poolt tõendite esitamisega tõendada soovis on kinnitust leidnud või mitte. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. 25. Tehnorajatise talumisega seotud nõuet ei ole hageja esitanud ning seetõttu on maakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele AÕS § 158, ekslik.
kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohus nimetatud normi otsusest nähtuvalt meelde tuletanud, kuid jätnud hageja nõude sisule tegelikkuses tähelepanu pööramata. Tuleb tähele panna, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus katkestada hageja kinnistu veega varustamine kostja kinnistul asuvast puurkaev-pumbamajast või mitte ning hageja nõuab, et kohus keelaks kostjal veevarustust katkestada või seda rikkuda. Seega eeldab vaidluse lahendamine selguse loomist küsimuses, millisel õiguslikul alusel hageja kostja kinnistul asuvast puurkaevpumbamajast vett tarbib ning kas kostjal on õigust seda hagile esitatud vastuväidetes toodud põhjustel hagejale keelata. Hageja väitel on veetarbimise õiguslikuks aluseks 27.07.1992 leping, mis on sõlmitud P. ja hageja kinnistul asunud hoonete kunagise omaniku J. S. vahel (tlk 23). Kostja aga leiab, et nimetatud leping vee tarbimise õigust hagejale ei loo, kuna nimetatud leping reguleeris üksnes veertassi ehitust ja pumbamaja seadmete paigaldust. Menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb hageja nõude aluse osas 5 siiani segadus, mille maakohtus oleks pidanud enne otsuse langetamist eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama.
lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
§-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab
§-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.