lg 1 mõttes, kuivõrd tegemist ei olnud piisavalt määratletud pakkumusega.
lg 3 kohaselt ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgelt väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Eeltoodu alusel avaldatud müügikuulutus ei ole ofert, vaid ettepanek esitada pakkumus. Kuna müügilepingus sõiduki täpsemaid omadusi kokku lepitud ei olnud, siis tuleb lepingu sisu väljaselgitamiseks lepingut tõlgendada.
lg 5 p 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi.
lg 5 p 1 järgi tuleb seega lepingu sisu kindlaksmääramiseks arvestada ka internetiportaalis auto24.ee avaldatud müügikuulutust. Asja materjalidest ei nähtu poolte kokkulepe, et sõidukil puudub osa lisaseadmetest, mis müügikuulutuse järgi olid lepingu esemel olemas. Poolte kokkulepe puudub ka selles, et sõidukil on veeleke tagaklaasi vahelt, puudused esinevad ka paisupaagi ja tulede osas. Asjaolu, et hageja oli enne lepingu sõlmimist viidatud asjaoludest teadlik, ei ole tõendamist leidnud. Seega tuleb asuda seisukohale, et sõidukil pidi lepingu järgi olemas olema nii vihmasensor, autotelefon ja „käed vaba" süsteem. Asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et paisupaagi vahetus ja veeleke tagaklaasi vahelt on põhjustatud asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisest. Kostja on asjas esitanud joonise, et vaidlusaluse sõiduki mudelile tagaklaas liimitakse. Nimetatu ei lükka aga ümber asjatundja poolt väidetut, et sõidukil lekib mittekvaliteetselt paigaldatud tagaklaas (tihendi alt leiti klaasikillud). Asja materjalidele lisatud Maanteeameti kirjast nähtub, et vaidlusalune sõiduk ei vasta teede- ja sideministri määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded" lisa 1 kood 224 toodud nõuetele. Sõiduki tulede nõuetele mittevastavus nähtub ka 26.11.2009 sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardist. Seega on mõlemas tõendis väljendatu omavahel kooskõlas. Asjaolu, et sõiduki registreerimiseelsel ülevaatusel ei märganud ARK töötajad sõiduki mittevastavust ning sõiduki registreerisid, ei tähenda, et kostja ei vastuta hageja ees asja mittevastavuse tõttu. Hageja on asjas esitanud tõendi, et ta ei tohi sõidukit liikluses kasutada enne, kui puudus seoses tuledega on kõrvaldatud. Maanteeameti kirjast ei tulene, et kui sõiduki registreerimiseelsel ülevaatusel ei märgatud sõiduki mittevastavust kehtestatud nõuetele, tuleb ka hiljem kohustuslikku tehnoülevaatust teostavatel isikutel väljastada sõidukile tunnistus nõuetele vastavuse kohta.
lg 1 esimese lause järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas, lõike 2 punkti 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Ascar Auto AS hinnapakkumise kohaselt kulub vaidlusalusele sõidukile tuuleklaasi ja vihmasensori paigaldamise maksumuseks 7965,90 krooni, tagaklaasi vahetamiseks 9018 krooni ning telefonisüsteemi paigaldamiseks 19 856 krooni, paisupaagi vahetamiseks 1772,01 krooni. Ascar Auto AS pakkumise kohaselt moodustab sõidukituledel avastatud puuduse kõrvaldamise maksumus 23 911 krooni. Müüdud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on ostjal õigus nõuda
lg 1 esimese lause järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas, lõike 2 punkti 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Müüdud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on ostjal õigus nõuda
Maakohus on otsuses õigesti tuvastanud, et käesolevas asjas ei ole võimalik internetiportaalis auto24.ee avaldatud müügikuulutust lugeda oferdiks
lg 1 mõttes, kuivõrd tegemist ei olnud piisavalt määratletud pakkumusega.
lg 3 kohaselt ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgelt väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Eeltoodu alusel avaldatud müügikuulutus ei ole ofert, vaid ettepanek esitada pakkumus. Kahju olemust ja suurust peab tõendama hageja. Kuid ometi on maakohus edasi leidnud, et müüdud auto ei vastanud komplektsuselt internetiportaalis auto24.ee avaldatud müügikuulutusele ja sellel alusel hagi rahuldanud. Põhjendatud on kostja väited, mille kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et ostja oli enne müügilepingu sõlmimist auto üle vaadanud ja sellega ka proovisõitu teinud. Otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes leidis maakohus, et vaidlusalusel autol pidi olema autotelefon ja „käed vabad“ süsteem ja miks selle mitte olemasolu hageja auto ülevaatamisel ja proovisõidul ei märganud. Seda eriti olukorras, kus see oli hageja väidete kohaselt müügilepingu oluliseks tingimuseks, kuigi see müügilepingus ei kajastu. Vihmasensori olemasolu nähtub nii Balti Realiseerimiskeskuse (t.l.16) kui ka AS Viking Motorsi poolt koostatud ülevaatusaktist (t.l.36). Põhjendatud on kostja poolt apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt maakohus on jätnud hinnangu andmata kostja poolt hagile esitatud vastuväidetele ja tõenditele. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-23-10, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Nimetatud asjaolu tulnuks tõendada hagejal. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks kõiki vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut osale tõenditest, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja TsMS § 688 lg-ga 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. R. Allikvere Ü. Jänes G. Kivinurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.