2-09-41273/34

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-41273 Tsiviilasi K. S. hagi R. S. vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 262.73 eurot (4110.75 krooni) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.09.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 20.04.2011 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant R. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X X-XXX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Mare Lust Vastustaja K. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Kuznetsov RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.09.2010 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada.
3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 2 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
5. 18.08.2009 esitas K. S. (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse R. S. (edaspidi kostja, apellant) vastu poolte 06.08.2001 sündinud poja D. ülalpidamiseks 3500 krooni väljamõistmiseks kuus tagasiulatuvalt alates 01.08.
6. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista igakuise elatusraha miinimummääras, arvestades seaduse järgi tasumisele kuuluvat tulumaksu. Kostja vastuväited
7. Kostja nõustus tasuma elatist lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Esimese astme kohtu otsus
8. 10.09.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 2175 krooni, millele lisandub tulumaks 456.75 krooni alates 01.08.
10. Otsuse põhjenduste kohaselt rahuldab kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse (VV) kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
11. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, siis selleks, et hageja poolt tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist oleks ettenähtud miinimummäära suurune (see on 2175 krooni kuus), tuleb elatisele juurde arvestada tulumaksu osa 0,21x2175=456.75 krooni, mis on tulumaksu suuruseks miinimummääras elatusraha puhul.
12. Hageja nõue elatise kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kostjalt minimaalmääras alates hagi esitamisest on õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldada. Elatis tuleb välja mõista kindla igakuise elatusrahana alates 01.01.2010, see on hagi esitamisele eelnenud ligemale kahe kuu eest suuruses, mis vastab poolele igakordselt kehtivale kuupalga alammäärale. Kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatusraha suuruseks pool kehtivast kuupalga alammäärast 2175 krooni. Kostja on sisuliselt võtnud haginõude õigeks või vähemalt omaks, kuna kinnitas istungil korduvalt, et ta saab ja suudab kanda oma tütre ülalpidamiskulutusi 2175 krooni ulatuses kuus. 3 Apellatsioonkaebus
13. R. S. palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning uue otsusega mõista temalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 2175 krooni alates elatise hagi esitamisest 18.08.2009 ning märkida, et tuleb teha tasaarvestus apellandi poolt tasutud summa osas.
14. Kostja ei vaielnud hagile sisuliselt vastu, kuid leidis, et lapse vajadusteks ei kulu üle 2175 krooni ja ta on pidevalt täitnud lapse ülalpidamiskohustust ning kuna kostja ülalpidamisel on ka teine laps, ei ole tal võimalik rohkem maksta. Maakohus kostja väidete ja esitatud tõenditega ei arvestanud. Vastustaja seisukoht
15. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme, mistõttu tuleb lahend tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
17. Maakohus on otsuse tegemisel lähtunud TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4 (ekslikult viidanud lg-le 1). Nimetatud sätete kohaselt kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ja võib sellisest otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja tõepoolest on maakohtus olnud nõus maksma igakuiselt elatist 2175 krooni. Samas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hageja oleks sellise summani oma nõuet vähendanud. Nimelt on hageja kogu menetluse olnud seisukohal, et lapse jaoks reaalselt kasutatav rahasumma ei või olla väiksem seaduses ettenähtud miinimummäärast ehk et arvestada tuleb saadavalt elatiselt tasumisele kuuluvat tulumaksu. Sellises olukorras ei olnud tegemist hagi õigeksvõtuga kostja poolt TsMS § 440 mõttes ja maakohus on seda oma lahendis ka ise möönnud, märkides, et „kohtu arvates on sisuliselt kostja võtnud haginõude õigeks või vähemalt omaks, kuna on istungil korduvalt kinnitanud, et saab ja suudab kanda tütre ülalpidamiskulutusi 2175 krooni ulatuses kuus“. Arusaamatuks jääb, miks maakohus ikkagi vormistas otsus õigeksvõtu alusel, mitte aga lähtuvalt üldistest sisulisele otsusele kehtivatest menetlusnormidest.
18. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus ei loe seaduses sätestatud elatise miinimummäära ületavaks elatise suuruseks rahasummat, mis sisaldab lisaks nimetatud miinimummäärale veel lisaks 21% sellest ehk osa, mida elatise saanud vanem pidi kuni 01.01.2011 TuMS-i sätete alusel riigile tasuma. Selline kohtu arusaam on ekslik. Nimelt ei olnud kehtinud ega kehtiva PKS-i sätete kohaselt seatud elatise rahasummat sõltuvusse sellest, kas ja kellel tuli tasuda tulumaksu. Elatise suuruse üle otsustamisel võib küll tekkida vajadus selle asjaoluga arvestada, sest kohustatud vanem saab lapse vajaduste rahuldamiseks kasutada vaid seda osa elatusrahast, mis jääb järgi pärast tulumaksu tasumist, kuid kui väljamõistetava elatise suurus ületab seaduses sätestatud miinimummäära, ei ole enam tegemist elatisega selles määras, vaid seda ületava rahasummaga.
19. Kuna puudus alus teha asjas õigeksvõtul põhinevat otsust, siis pidi maakohus lahendi vormistamisel lähtuma muuhulgas TsMS § 438 lg-st 1, mille kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asja kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Samuti TsMS § 442 lg-st 8, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Lisaks peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kõiki tõendeid analüüsima.
20. Vaidlustatud otsuses on maakohus küll toonud esile kõik elatist puudutavad sätted nii kuni 30.06.2010 kehtinud kui alates 01.07.2010 kehtivast PKS-st, kuid jätnud 4 täielikult tuvastamata asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud (lapse vajadused, kummagi vanema varaline seisund) ja analüüsimata poolte esitatud tõendid. Et tuvastamata on vaidluse lahendamisel keskset tähtsust omavad asjaolud, ei saa ringkonnakohus otsuse puudusi kõrvaldada, sest oluliste asjaolude kogumi esmakordsel apellatsioonimenetluses tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise osas edasi kaevata. TsMS § 688 lg 5 kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid.
21. Maakohus on eksinud ka materiaalõiguse rakendamisel, jättes vajaliku tähelepanuta asjaolu, kuidas menetluse kestel muutusid ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid. Varemkehtinud PKS-st erinevalt ei näe kehtiv seadus ette võimalust, et alaealise lapse ülalpidamiseks vajalik elatis mõistetaks välja alaealise lapse teise vanema kasuks. Kehtiva seaduse kohaselt saab elatisenõude oma vanema suhtes esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (teise vanema) kaudu. Hageja esitas elatise nõude vana PKS-i kehtivuse ajal. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel menetlusosalistega muutunud õiguslikku olukorda arutada ning anda hagejale lapse seadusliku esindajana võimalus nõue formuleerida selliselt, et alates 01.07.2010 mõistetaks elatis välja alaealise lapse kasuks.
22. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Imbi Sidok Malle Seppik Ulvi Loonurm