lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kristina Paide võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. 1. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu nr 0855612/96rk järgi tuleb jätta välja mõistmata. Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste nr RK p-l 8.4, mis sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks 3000 krooni (191,73 euro) suuruse krediidisumma puhul on 550 krooni (35,15 eurot). Hageja arvestuse kohaselt on käsitlustasu perioodi 30.10.2008 kuni 11.11.2010 eest 27 243,33 krooni (1741,17 eurot), kuid hageja vähendab käsitlustasu nõude 3000 kroonini (191,73 euroni). Hagiavaldusest ja üldtingimuste nr RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja on ise olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad 2
Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest ja kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et 11.11.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 5572,50 krooni (356,15 eurot), kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 3000 krooni (191,73 eurot), sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga 5572,50 krooni (356,15 eurot), lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt hageja kasuks lisanduva viivise alates 12.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma 3000 krooni (191,73 euro) täieliku tasumiseni välja mõistmata. 3. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
Hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest menetluskuludest tuleb jätta 97% kostja kanda ja 3% hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 4.
lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 636,25 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543,25 eurot ja 97% õigusabikulust 95,87 eurost). Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.