Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 25.05.2011 esitas K. A. kaebuse Paide Linnavalitsuse heakorraspetsialist Tiina Kivila poolt väärteoteate alusel väärteomenetluse algatamata jätmise peale koos ettekirjutuse tegemisega algatada väärteomenetlus esitatud väärteoteate alusel, samuti tuvastada OÜ Paide Elamuhooldus tegevusetuses väärteo tunnused. Kohus leiab, et käesoleva kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning tuleb seetõttu tagastada. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (
) §-le 3 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Avalik-õiguslik vaidlus tähendab vaidlust avaliku võimu kandja ja avalikule võimule allutatud isiku vahel. Halduskohtu pädevusse ei kuulu vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra (
Käesoleval juhul on kaebus esitatud väärteoteate alusel kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteomenetluse alustamata jätmise otsuse peale. Kohus märgib, et halduskohtu pädevusse ei kuulu väärteoteate lahendamisel ja väärteoasjas tehtud otsuste läbivaatamine ja neile õigusliku hinnangu andmine.
lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku paragrahvis 4 sätestatakse, milliste haldusaktide või toimingute peale on võimalik kaebust esitada. Kohus selgitab, et väärteoasjas tehtud otsuseid ja menetlustoiminguid vaidlustatakse Väärteomenetluse seadustikus (VTMS) ettenähtud korras. Väärteomenetluse asjades sätestab kohtupädevuse VTMS § 14 lg 1, mille kohaselt väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. VTMS 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki vm Eestis registreerimise koht. Käesolev kaebus on esitatud kohtuvälise menetleja väärteoteate lahendamisel tehtud väärteo alustamata jätmise otsuse peale. Väärteoteate esitajal on õigus esitada väärteomenetluse alustamata jätmise otsuse peale kaebus kohtueelse menetluse juhile 15 päeva jooksul alates kohtuvälise menetleja teate väärteomenetluse algatamata jätmise kohta koopia kättesaamisest . Vastavalt VTMS §-le 59 lg 1, kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud teatama väärteoteate esitajale väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest 15 päeva jooksul, alates väärteoteate kättesaamisest. VTMS § 59 lg 2 kohaselt kui väärteomenetlust ei alustata, on väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale käesoleva seadustiku §-s 76 ettenähtud korras, millest teavitatakse väärteoteate esitajat. VTMS §-st 76 lg 1-3 tulenevalt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise või konfiskeerimise otsustamise kohta väärteomenetluse käigus võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada 15 päeva jooksul, alates määruse koopia kättesaamisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebus adresseeritakse kohtuvälise menetleja juhile ja saadetakse kohtuvälise menetleja asukoha aadressile. Ülaltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus, seega kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Vastavalt
§-le 11 lg 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebuse materjalist nähtuvalt on Paide Linnavalitsus koostanud 26.04.2011 teate nr 20.1-5/679 väärteomenetluse algatamata jätmise kohta. Kaebuse kohaselt sai kaebaja nimetatud teatest teada 27.04.2011. Seega on 15-päevane kaebetähtaeg mööda lastud. Küll aga nähtub kaebuse materjalist, et kohtuväline menetleja ei ole teatesse väärteomenetluse alustamata jätmise kohta märkinud vaidlustamisviidet. 2 Vastavalt VTMS §-le 38 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 172 ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda kohtueelse menetleja juhi poole, esitades lisaks kaebetähtaja ennistamise taotluse VTMS-s ettenähtud korras. Kohus siinkohal märgib, et vaidlustamisviite puudumine võib olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.