Obsah (6)

§ 113§ 396§ 397§ 142§ 145§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. märts 2011, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-527

§ 113lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras) ja intressid 1069,71 eurot.

22.12.2010 seisuga on võlg hageja ees kokku 110 333,75 krooni / 7039,51 eurot. Hageja on arvestanud nõude kursiga 1 euro = 15,6735 krooni. 09.03.2009 sõlmisid hageja ja Jaak Velvelt käenduslepingu nr 08-096378-KÄ, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenuvõtjaga lepingust tulenevate laenuvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine, vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 410 000 krooni / 26 158,80 eurot. 03.09.2009, 09.04.2010 ja 13.05.2010 kirjades teavitas hageja kostjat lepingust tulenevast võlast ning nõudis kostjalt kui käendajalt kohustuste täitmist. Kostja ei ole võlga hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Kostjal on kohustus hüvitada solidaarselt laenuvõtjaga hagejale 110 333,75 krooni. Kuna laenuvõtja äriühing on 01.11.2010 äriregistrist kustutatud, esitab hageja nõude käendaja vastu. Hageja palub järgmist: mõista kostjalt enda kasuks välja 110 333,75 krooni / 7039,51 eurot ja viivis protsendina põhinõudest (EKP intress + 7% aastas summalt 68 337,40 krooni) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni; jätta menetluskulud kostja kanda (tlk 15-18, 64-65). KOSTJA VASTUS 2/4 Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: - hageja ei ole vastanud küsimusele, kui suur on hageja risk laenu andmisel ja millises summas avaldub see vaidlusaluse lepingu puhul; - praeguse olukorra tekitas AS Swedbank, müües laenu tagatiseks olnud korteri enneaegselt ja liiga madala hinnaga. Hageja ei võtnud kuulda kostja ettepanekut müüa korter aasta hiljem. 2010. a suveks ei oleks võlga olnud, sest korterite hinnad olid sedavõrd tõusnud. Vastutust antud olukorra tekkimise eest peab kandma hageja (tlk 61). KOHTU SEISUKOHT 1. AS Swedbank ning OÜ Velvelt & Ko sõlmisid 09.07.2008 laenulepingu nr 08-096378-JI, mille kohaselt andis hageja OÜ-le Velvelt & Ko laenu summas 27 162,45 eurot Majaka 22-27 Tallinnas asuva korteriomandi ostmiseks (tlk 19-24).

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et laenuvõtja ei täitnud laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt hageja 03.09.2009 ja 09.04.2010 kirjadele (tlk 35, 36) vaatamata, mistõttu ütles hageja laenulepingu 12.05.2010 üles ja nõudis kokku 87 475.21 krooni tasumist (tlk 37). Laenuvõtja ei ole hagejale võlga tasunud. 2. 09.03.2009 sõlmisid hageja ja Jaak Velvelt käenduslepingu nr 08-096378-KÄ, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt OÜ-ga Velvelt & Ko laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest, kuid mitte rohkem kui 410 000 krooni tasumise eest (tlk 49-50).

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 142

lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad5, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud hageja 03.09.2009, 09.04.2010 ja 13.05.2010 kirjadele vaatamata (tlk 51, 52, 53). Hagiavaldusest ja nõude arvestusest nähtuvalt on laenulepingu järgi hagejale tasumata põhivõlg 4360,06 eurot ja intress 1069,71 eurot, samuti viivis perioodi 15.09.2009 kuni 22.12.2010 eest 1609,74 eurot (tlk 16, 45-48). Kostja ei ole võlaarvestusele iseenesest vastuväiteid esitanud. 3/4

1. Laenulepingust tulenevate laenuvõtja kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek Majaka 22-27 Tallinnas asuvale korteriomandile (registriosa nr 9891201) summas 552 500,00 krooni (tlk 26-34). 21.10.2009 müüdi nimetatud kinnistu hinnaga 360 000 krooni, millest 342 000 krooni kanti hageja kontole laenulepingust tuleneva võla katteks (tlk 38-44). Tõendamata on kostja väide, et kui hageja oleks korteri müügiga aasta oodanud, ei oleks võlga olnud (tlk 61).
2. Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt kui käendajalt hageja kasuks välja 7039,51 eurot, millest põhivõlg on 4360,06 eurot, intress 1069,71 eurot ja viivis 1609,74 eurot. Samuti tuleb kostjalt mõista hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja viivis tagastamata põhivõlalt määras EKP intress + 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest 29.12.2010 (tlk 15) kuni põhivõla tasumiseni, kusjuures kostjalt väljamõisetud summad kokku ei tohi ületada 26 158,80 eurot. Kohus lähtub võla väljamõistmisel hageja poolt hagiavalduses ja võlaarvestuses eurodes toodud summadest.
3. Arvestades TsMS § 162 lg-id 1-3 ja hagi rahuldamist, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Arvestades käenduslepingus sätestatud piirsummat, ei tohi kostjalt väljamõistetud summad kokku ületada 26 158,80 eurot. Kohtunik 4/4