hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 23.03.2011 esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kaudu (reg.-kood 10221469) Viru Maakohtusse hagi A M` (ik xxxx) vastu võlgnevuse, kokku summas 870.63 euro nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 10.09.2010 Topeltneto krediitkaardi lepingu, mille alusel hageja võimaldas kostjale väljastatud Topeltneto krediitkaardiga teha lepingus sätestatud krediidilepingu ulatuses tehinguid. Vastavalt krediitkaardi taotlusele loetakse leping panga ja kontoomaniku vahel sõlmituks panga poolt krediiditaotluse aktsepteerimisel. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ning andis selle alusel kostjale kasutamiseks krediiti summas 639.12 eurot (10 000 krooni). Krediitkaardi kasutamist reguleerivad Topeltneto krediitkaardi tingimused ja hinnakiri, milliste kohaldamist poolte õigustele ja kohustustele on kostja aktsepteerinud krediitkaardi taotlusel oma allkirjaga. Krediitkaardi tingimuste p 3.5 kohaselt võib krediitkaardiga teha tehinguid kaardikontole määratud krediidilimiidi ulatuses, ületamata seejuures kasutuslimiite. Krediidilimiit on rahasumma, mille ulatuses pank on nõustunud finantseerima kaardiga tehtavaid tehinguid. Kaardikasutaja peab kinnitama oma allkirjaga või PIN-koodi sisestamisega iga tehingu. PIN-kood on panga poolt kaardikasutajale antud personaalne salajane tunnuskood. Krediidilimiidi kasutatud osalt maksab kontoomanik pangale intressi, mida pank arvestab lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost kaardikontol. Kohaldatav intressimäär on kehtestatud panga hinnakirjaga 12% aastas. Intressi arvestatakse 360-päevase aasta alusel. Pank debiteerib arvestatud intressi kaardikontolt iga kuu viimasel päeval. Kontoomanik on kohustatud tingimuste p 5.2 kohaselt tagama piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning tegema vajaduse korral kaardikontole sissemakse, et pangal oleks võimalik tehingute summad, intress ja teenustasu kaardikontolt krediidilimiiti ületamata debiteerida. Kui kaardikontol ei ole piisavat summat debiteerimiseks, on pangal krediitkaardi tingimuste p 11.4 kohaselt õigus leping üles öelda. Lepingu lõppemine ei mõjuta enne selle lõppemist tekkinud nõuete sissenõutavaks muutumist ega täitmist ning lepingu lõppemisel on kontoomanik kohustatud pangale tasuma lepingu alusel võlgnetava summa, s.o, kaardikonto negatiivsele saldole vastava summa, intressid, teenustasud ja võlgnevuse menetluse tasu (p 5.2, 5.3, 7.2.). 2 Kostja ei täitnud oma kohustust tagada kaardikontol intresside tasumiseks piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning hageja saatis kostjale 30.04.2010 lepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuse. Nimetatud päeva seisuga oli kostja konto võlgnevus summas 12 653.34 krooni, s.o. 808.70 eurot. Tasumata olid intressid summas 169.58 eurot. Hageja luges krediitkaardi lepingu alates 29.04.2010 üles öelduks ning nõuab kostjalt kogu kasutatud krediidilimiidi ennetähtaegset tagastamist ja muude lepingust tulenevate maksete tasumist. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata krediidilimiidist 639.12 eurot, intressid summas 169.58 eurot ning viivised 61.93 eurot. 12.05.2010 volitas hageja Julianus Inkasso OÜ-d vastavalt viimasega sõlmitud lepingule kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 402; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1, 4 ja 6, 113, 397 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – TopeltNeto krediitkaardi lepingu koopia, krediitkaardi tingimused ja hinnakiri, hoiatuskiri, menetluskulude nimekiri ja selle lisad, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 19.04.2011 kostjale edasiandmiseks; vastuvõtja - K S on lisanud dokumentide vastuvõtmisel märkuse ´“xxxx“. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 09.05.2011.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb leping täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 3 Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata lepingus sätestatud kohustuse tagada kaardikontol intresside tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on soovinud põhivõlalt viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla kohase tasumiseni lepingus sätestatud viivisemäärast lähtudes. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Eelnevast tulenevalt on hageja esitanud käesolevas asjas nõude kokku summas 870.63 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 639.12 eurot (10 000 krooni), intressid 169.58 eurot (2653.35 krooni) ja viivised 61.93 eurot (968.99 krooni). Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 766, 21.03.2011 riigilõivu tasumisest summas 191.73 eurot. Lisaks taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist summas 191.73 eurot (summas sisaldub käibemaks - 31.96 eurot). Menetluskulud kokku moodustavad summa 383.46 eurot.
lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 08. juulil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.