← Eesti

2-10-60126/9

Obsah (8)§ 179§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 190§ 1741

Tsiviilasi nr 2-10-60126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 11. märts 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht 2-

§ 179lg 9).

Edasikaebamise kord Liidia Kask võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Sven Tamm võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tartu Maakohtu menetluses on Liidia Kase hagi Sven Tamme vastu kahjuhüvitise 400 000 krooni ehk 25 564,66 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt lepiti poolte vahel
  2. aastal kokku, et kostja müüb hagejale kuuluva korteri ja ostab talle asemele uue korteri. Kostja täitis kokkuleppest ainult ühe ülesande, st müüs ära hageja korteri, ostis küll ka uue korteri, kuid mitte hageja nimele nagu oli kokku lepitud, vaid võõra raha eest iseenda nimele. Hageja elukoha XXX müügist saadud raha jättis kostja endale. Soetades korteri XXX, kinnitas kostja, et korter kuulub Liidia Kasele. Kostja väitis, et on teinud kõik vajalikud toimingud. Kuivõrd kostja on pahatahtlikult jätnud hageja ilma omandist ning pettusega omandanud endale vara, soovib hageja, kas korteri enda nimele vormistamist või tekkinud kahju 400 000 krooni hüvitamist.
  3. Kohus kohustas kostjat 31.12.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 34). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 10.02.2011 (tl 35). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
  4. Hageja taotles 09.03.2011 hagi rahuldamist tagaseljaotsusega ja kostjalt seoses omandist ilma jäämisega tekitatud kahju 400 000 krooni ehk 25 564,66 euro väljamõistmist. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

  1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 27.10.1997 volikirjast, registriosa väljavõttest, 14.06.1995 eluruumi ostu-müügilepingust, 28.10.1997 ostu-müügilepingust, KÜ XXX tõendist ja 08.06.2010 kirjast (tl 11-25).
  2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 619 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2

(3)MENETLUSKULUDE JAOTUS 9.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 190

lg 3 kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena. Hagejale oli 14.12.2010 määrusega antud menetlusabi ja ta oli vabastatud riigilõivu 37 000 krooni tasumisest ja riigilõiv 3000 krooni määrati tasumisele osamaksetena 500 krooni kaupa iga kuu 5. kuupäevaks. Hageja on tasunud riigilõivu 127,91 eurot (tl 33, 37).

§ 190

lg 7 alusel vabastab kohus hageja edaspidisest riigilõivu osamaksetena riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus mõistab

§ 1741

lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna tasutud riigilõivu 127,91 eurot. Kostjalt tuleb

§ 179lg-te 1 ja 5 alusel riigilõiv 2428,55 eurot välja mõista riigituludesse.

10. Hagejale oli 21.04.2010 määrusega antud riigi õigusabi makstava tasu ja kulutuste hüvitamise kohustuseta. Kohus määras 11.03.2011 määrusega hagejale riigi õigusabi osutamise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 364,33 eurot koos käibemaksuga 20%. Kostjalt tuleb

§ 179lg-te 1 ja 5 alusel riigi õigusabi tasu 303,61 eurot (ilma käibemaksuta) välja mõista riigituludesse. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.