Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
).
lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on hagejale juba hüvitanud hageja põhinõude 1 500 krooni (95.87 eurot) ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 000 krooni (63.91 eurot), kokku 159.78 eurot. Kostja on vastu vaielnud hageja õigusabi kulude suurusele.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Hageja esitatud arvete kohaselt on juriidilisele õigusnõustamisele kulunud aega 5 tundi tasumääraga 60 eurot/h ja hagiavalduse ning tagaseljaotsuse avalduse koostamisele 11,7 tundi tasumääraga 60 eurot/h. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.12.2010. a määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagihinna puhul kuni 640 eurot maksimaalselt 320 eurot. Käesoleval juhul on hagihind 95.87 eurot ning hageja palub kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista õigusabikulu kokku 1 002 eurot, mis ei ole vastavuses ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmääraga. Käesoleval juhul oleks maksimaalne sissenõutav õigusabikulu 320 eurot. Hageja esindajal on õigusabile kulunud kokku 16,7 tundi. Kohus leiab, et hageja esindajal õigusabile kulunud 16,7 tundi ei ole vastavuses tsiviilasja mahu ja keerukusega. 2 Kohus leiab, et juriidiline nõustamine ei ole kindlasti tasustatav samas määras, kui menetlusdokumendi koostamiseks kulunud reaalne aeg (vastuste koostamine ja esitamine kohtule). Kohus peab põhjendatuks nõustamise ajakuluks 1 tund tasumääraga 30 eurot. Hageja esindaja on koostanud hagi ja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse mahtu, kokku 2 lehte A4, hagiavaldusele on alla kirjutanud hageja ise, taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks koosneb 6 reast, on loeb kohus põhjendatuks ajakulu 2 tundi 30 minutit tasumääraga 60 eurot. Koos hageja nõustamise ja seisukohtade kujundamisega loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakuluks hageja esindamisel kokku 3,5 tundi. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskuludena riigilõiv 63.91 eurot ja kulutused õigusabile 1 tund x 30 eurot/tund + 2,5 tundi x 60 eurot/tund = 180 eurot, kokku 243.91 eurot. Kuna kostja on hagejale juba hüvitanud riigilõivu 63.91 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 180 eurot. Kohus märgib, et hageja pidi arvestama asjaoluga, et talle ei hüvitata menetluskulusid täies ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.