Tsiviilasi nr 2-10-51513 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 4. aprill 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Ts

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Tartu Ülikool võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kalmer Kaldma võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Tartu Ülikooli hagi Kalmer Kaldma vastu 1106,32 euro (põhinõue 926,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 179,60 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 08.05.2009 sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingu nr 01-09151 rikkumisest.
2. Kohus kohustas kostjat 22.10.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 18). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 04.03.2011 isiklikult allkirja vastu üleandmisega (tl 25). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 08.05.2009 sõlmitud õppeteenuse osutamise lepingust, arvest nr 913441, võla tunnistamise kokkuleppest nr 946873 ja võlateatisest (tl 7-10, 12).
2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 926,72 eurot, 04.10.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 179,60 eurot ja alates 05.10.2010 viivis 0,06% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures 04.10.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. 8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 9. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 191,73 euro ja Tartu Ülikooli poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 127,82 euro väljamõistmist. 10.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude 2

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 191,73 eurot ja lepingulise esindaja kulu 63,91 eurot, kokku seega 255,64 eurot. 12. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 255,64 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik 3