Võlg tekkis 20.05.2005.a, 30.05.2005.a nõudis hageja võla tasumist ning 13.05.2008.a tasus kostja omaalgatuslikult hagejale 1979 krooni. Kostjale ei ole teada, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagiavalduse esitamine on kostja jaoks üllatav, kuna hageja ei ole kostja poole võla tasumiseks pärast 30.05.2005.a pöördunud ning seega on viivise nõue esitatud ebamõistlikult hilja. Lisaks tuleb asuda seisukohale, et 13.05.2008.a tehtud makse näol võttis kostja hagejalt tasumise vastu ja tulenevalt VÕS §-st 76 lg 4 ei ole hagil õiguslikku alust. Pärast makse tegemist võttis kostja hagejaga ühendust ning talle kinnitati, et hageja loeb põhivõla tasumisega probleemi lahendatuks. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 06.10.2000.a sõlmisid pooled liitumislepingu (tl 7-8, 15-22). • 15.05.2004.a sõlmisid pooled mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu; • Kostja jäi hagejale 01.03.2005.a kuni 03.05.2005.a võlgu 1978.80 krooni ning hageja palus võla tasuda hiljemalt 13.06.2005.a (tl 9-11). Hagiavalduses tugineb hageja võlgnevusele kuni 30.04.2005.a seisuga summas 1900.71 krooni – 2005.a märtsi eest 1291.95 krooni ja 2005.a aprilli eest 608.75 krooni. • Kostja tasus hagejale AS Krediidinfo kaudu 13.05.2008.a 1979 krooni (tl 33). Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Seega on pooled sõlminud müügilepingu VÕS § 208 lg 3 järgi. VÕS § 208 lg 1 kohaselt tekkis hagejal kohustus müüa sideteenust ja kostjal kohustus selle eest tasuda. EMT Teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.4 kohaselt esitatakse kliendile arve, mille maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole näidatud pikemat maksetähtaega. Üldtingimuste p 5.9 kohaselt esitab EMT kliendile arve ning p 5.10 kohaselt peavad maksed olema teostatud hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäeval. Seega tekkis kostja maksekohustus (s.t hageja nõue muutus sissenõutavaks) arvel märgitud maksetähtpäevadel. Arvetest nähtub, et maksetähtajaks oli järgmise kuu 20. kuupäev. See tähendab, et 2005.a märtsi eest esitatud arve muutus sissenõutavaks 20.04.2005.a ja aprilli eest esitatud arve 20.05.2005.a. Kuna hageja nõuded muutusid sissenõutavateks seoses arvete esitamisega, kuulub kohaldamisele
2005.a sissenõutavaks muutunud nõuete aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2006.a.
Tartu Maakohtu 08.12.2009.a määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-07-37778 esitas AS EMT 20.09.2007.a maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses Alar Metsamärt vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et maksekäsu kiirmenetluses esitati nõue 01.03.2005.a kuni 03.05.2005.a tekkinud võlgnevuse tasumiseks. Tulenevalt
§-st 160 lg 1 ja lg 2 p 2 peatus aegumine seega 20.09.2007.a. Nimetatud paragrahvidest tulenevalt peatub aegumine õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. Kohus jättis AS EMT avalduse maksekäsu kiirmenetluses 08.12.2009.a määrusega rahuldamata, määrus jõustus samal kuupäeval ning
lg 3 kohaselt aegumise peatumine lõppes.
lg 3 järgi lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõude aegumine algas 01.01.2006.a ja kulges kuni 20.09.2007.a (1 aasta, 9 kuud ja 20 päeva). Seejärel algas aegumine 09.12.2009.a ning nõue oleks aegunud 1 aasta 2 kuu ja 10 päeva möödumisel 19.02.2011.a. Hagiavaldus on esitatud maakohtusse 29.12.2010.a.
järgi aegub koos põhikohustustest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustuste nõue, s.t viivised. Kuivõrd hagiavalduse esitamise ajaks ei oleks põhinõue aegunud, ei ole aegunud ka viiviste tasumise nõue. Kostja kohustus viiviseid tasuda tuleneb VÕS §-st 13 lg 1 ning üldtingimuste p-st 5.13, viiviste määraks on 0.15% tasumata summast päevas. Pooled on üldtingimuste p-s 5.12 kokku leppinud, et kui klient ei saa arvet õigeaegselt kätte, ei vabasta see teda teenuste eest tasumise kohustusest. Seega oli kostjal kohustus hoolitseda arvete kättesaamise eest ning ta pidi arvestama, et arvete tasumata jätmisel tekib tal makseviivitus. Asjaolu, et hageja võttis kostjalt põhivõla kustutamise vastu, ei tähenda VÕS § 76 lg 4 mõttes, et ta loobub viiviste nõudest. Hageja oli kostja vastu esitanud maksekäsu kiirmenetluses nõude nii põhivõla kui viiviste osas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks loobunud viiviste väljamõistmisest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tema arvele laekus põhivõlg 20.05.2008.a. Seega on hagejal õigus nõuda viiviste tasumist 2005.a märtsi arve puhul 21.04.2005.a kuni 20.05.2008.a eest summas 2180.15 krooni (0.15% x 1291.95 krooni x 1125 päeva) ning aprilli arve puhul 21.05.2005.a kuni 20.05.2008.a eest summas 999.90 krooni (0.15% x 608.75 krooni x 1095 päeva), kokku 3180.05 krooni. Hageja on viiviste nõuet vähendanud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivistena välja 1821.42 krooni ehk 116.41 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 1000 krooni ja õigusabikulud 1500 krooni. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud. Õigusabikulude suurus on põhjendatud, kuivõrd hageja esindaja koostas lisaks hagiavaldusele ka seisukoha kostja vastuse osas. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 159.78 eurot ehk 2500 krooni. Hageja on esitanud taotluse menetluskuludelt viivise tasumise kohta märke tegemiseks. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.