) § 7 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega tuleb kahju hüvitamise nõude puhul kindlaks teha, kas kaebajale on mittevaraline kahju tekkinud, kas see on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu ja kas kahju tekkimise ning õigusvastase tegevuse vahel on põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks.
lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Vastustaja on seisukohal, et isikuõiguste rikkumisega ei kaasne automaatselt, et tekkinud on mittevaraline kahju. Rahalise hüvitise väljamõistmine ei aseta kinnipeetavat olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Arvestades kõiki ülaltoodud seisukohti on vastustaja seisukohal, et kaebaja poolt esitatud taotlus kahju hüvitamise nõudes, rahuldamisele ei kuulu. Peale selle juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 5 000 krooni 20 ööpäeva kartseris viibimise eest, mis ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2004.a lahendis 3-3-1-64-04 on märgitud, et kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Kohtuistungil jäi vastustaja oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde ja märkis, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus kahjunõudes, kuna kohtule ja vanglale esitatud nõuded on erinevad. Vastustaja märkis, et kartseris ei ole voodeid, neid ei ole ette nähtud. Kartseris on põrandal valatud eend, tegemist on lavatsiga ja lisaks on kõikides Viru Vangla kambrites põrandaküte. Arvestades ülaltoodut ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta Andrei Kokarev´i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Vastavalt VangS § 11 lõikele 8, on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. On tuvastatud, et vastustaja ei ole tähtaegselt läbi vaadanud kaebaja taotlust kahju nõudmise osas ja seega saab kohustusliku kohtueelse menetluse lugeda läbituks. On tuvastatud, et 6 kaebaja esitas 10.03.2010.a vastustajale avalduse taotlusega hüvitada talle 5 000 krooni selle eest, et ta „mitte millegi eest“ viibis kartseris 20 ööpäeva.
lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. VangS § 11 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Vastustaja leidis, et kaebaja taotlus kahju nõudmise osas ja kaebus kahju nõudmise osas on erinevad ja seega ei saa lugeda, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu juhindudes
S § 11 lg 8. Vastustajal oli võimalus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 kohaselt, kui vastustaja oleks taotluse võtnud menetlusse, anda kaebajale aega taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas selgitada HMS § 6 alusel välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastustaja ei ole täitnud oma kohustusi kaebaja taotluse menetlemisel ja kaebajal oli õigus pöörduda kaebusega kohtusse, kui on möödunud taotluse läbivaatamise tähtaeg, mis on sätestatud
Kohus leidis, et kaebaja oma vastusega käiguta jätmise määrusele täpsustas ja põhjendas piisavalt mittevaralise kahju nõuet. Kaebaja leidis, et vastustaja alandas tema väärikust, mis mõjus tema psüühikale. Kaebaja seletas, et kartseris ei olnud kuuma vett, ei olnud raadiot ega raamatuid. Tal oli halb uni, puudus normaalne voodi ja ta pidi magama põrandale valatud eendi peal ning magada oli külm. Kaebaja ei saanud kasutada isiklikke asju, seega teda alandati (t.l 22). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist ebaseaduslikult 20 ööpäeva kartseris viibimise eest. Kaebuse esitamise motiividena nimetab kaebaja väärikuse alandamist seoses seadusevastase käskkirja eest karistuse kandmisega, rangema režiimiga kartseris olemist võrreldes tavalises kambris olemisega ja seda, et kartseris kehtisid mitmed kitsendused (ei olnud raadiot, raamatuid, normaalset voodit jne). Ilmne on, et kaebaja nõuab rahalist hüvitist seoses kartseris karistuse kandmisega käskkirja alusel, mis oli vaidemenetluse korras tunnistatud kehtetuks. Kaebaja viibis kartseris ajavahemikul 04.12. – 24.12.2009.a (t.l 57 pöördel). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole määrav asjaolu see, et kaebaja on oma 5 000 krooni kahju nõudmise taotluses märkinud, et „viibisin kartseris ei millegi eest“. HMS § 6 kohaselt oli vastustaja kohustatud välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja kaebaja oleks sellisel juhul täpsemalt selgitanud, mille eest ta kahju nõuab. 7 Kohus peab tuvastama, kas kaebajal on õigus rahalisele hüvitisele ja milline on rahalise hüvitise põhjendatud suurus. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles osas, et kartseris hoidmine õigusliku aluseta kujutab endast
EIÕK on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. On tuvastatud, et kartser, kus kaebaja tollel perioodil karistust kandis, vastas VangS § 651 lg 1 kohaselt kambrile kehtestatud tingimustele ja isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Ei ole tuvastatud, et seoses kartserisse paigutamisega detsembris 2009.aastal, oleks kaebajale kaasnenud täiendavaid piiranguid ja kannatusi, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Seoses kartserisse paigutamisega olid kaebaja suhtes kohaldatud tavalised, seadusega kooskõlas (VangS § 651 lg 2, 3 ja 4) piirangud, mis olid otseselt vajalikud kartseri režiimi järgimiseks. Seega eeltoodud põhjendusel ei kuulu kaebus täielikult rahuldamisele.
lõikes 1 on ette nähtud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas juhul, kui kahju on tekitatud vabaduse võtmisega. Kaebaja kannab karistust vanglas ja seega on tema vabadus piiratud kriminaalkaristuse kandmise näol. VangS §-s 651 on sätestatud kartserisse paigutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud. Kaebaja väitis, et ta ei saanud raadiot kuulata, raamatuid lugeda, tal ei olnud lubatud kasutada oma isiklikke asju, sest need olid kartseris oleku ajaks antud hoiule, kaebajale kehtisid piirangud riietusele ja vanglasisesele liikumisele, sisseostud ei olnud lubatud jne. Kartserisse paigutamisega piiratakse seega oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Riigikohus leidis oma 15.03.2010.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-93-09, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet
Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda
Riigikohus leidis, et kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine kujutab niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks ja kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis. Kolleegium leidis ülalnimetatud otsuse punktis 15, et kohtupraktika kohaselt on määratud rahaliseks hüvitiseks 100 krooni iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Samuti on rõhutatud, et hüvitise suuruse määramisel on vaja arvestada kaebaja õiguste rikkumise ulatust, kartserisse paigutamisega kaasnevaid täiendavaid piiranguid, aga ka seda, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on kinnipeetava õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud, et kaebajale oleks kartseris viibimisega kaasnenud veel täiendavaid piiranguid peale seda, kui kartseris on distsiplinaarkaristus kandmisel ette nähtud. Kaebaja ei ole tõendanud, et kartseris viibimisega 20 päeva jooksul oleksid talle 8 kaasnenud või saabunud mingid ebameeldivad või negatiivsed tagajärjed ( näiteks tervisega seoses). Kohus leiab käesolevas asjas, et õiglane rahaline hüvitus kaebajale on 80 krooni päevas, s.o kokku 1 600 krooni. Seega juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 4, kuulub kaebus osalisele rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.