TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1933 Otsuse kuupäev 09.03.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Aivar Viitkini kaebus Tartu Vanglalt kahju 150 krooni hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 15.02.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aivar Viitkin, kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Gaabriel Tavits ja vastustaja Tartu Vangla esindaja Anastassia Rjabova Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused 27.07.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Aivar Viitkini kaebus, milles kaebuse esitaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus - habemelõikur MATCH-3 rikkumine ja mõista Tartu Vanglalt välja talle tekitatud varaline kahju 150.00 krooni. Kaebuse kohaselt etapeeriti kaebuse esitaja 06.04.2010 Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Tartu Vanglas toimus asjade läbiotsimine ning kaebajal kaasas olnud habemelõikur MACH-3, mis oli elektritoitega (patarei toitega), lõhuti ära kaebajalt nõusolekut küsimata. Läbiotsimisel ütles vangla valvur, et elektriline habemelõikur on Tartu Vanglas keelatud. Kuna kaebaja oli viibinud varem Tartu Vanglas, siis oli ta kuulnud, et nimetatud lõikureid on keelatud saata kodustel, kuid kellel need käes on, nendelt ära ei võeta. Kaebaja viibis varasemalt Tartu Vanglas oktoobris ja novembris 2009 ning siis tal habemelõikuriga probleemi ei tekkinud. Seda, et oktoobris, novembris 2009 oli sama habemelõikur kaebajal kaasas, kajastavad ka vanglasse saabumisel koostatavad ühtsed nimekirjad. Kaebaja palus valvuril näidata dokumenti, mis alusel ja mis ajast on selline keeld kehtestatud. Valvur küll lubas tuua käskkirja, aga ei toonud. Valvur tegi ettepaneku, et lõhub habemelõikuril elektrimootori ära, millega kaebaja ei nõustunud, aga kuna läbiotsimine kestis 2,5 tundi ja läbiotsimist teostasid vahel kaks ja vahel kolm valvurit, siis ei jõudnud kaebuse esitaja toimuvat jälgida. Kaebaja avastas kambris, et habemelõikur ei tööta ja selle avamisel nägi, et habemelõikur on rikutud. Kaebuse esitaja naasis Viru Vanglasse 20.04.
- 27.04.2010 toimus Viru Vanglas kõigi asjade kaalumine ja ühtse nimekirja kontroll. Läbiotsimisel avastati, et habemelõikur on lõhutud ja kuna katkised asjad on Viru Vanglas keelatud, siis habemelõikur võeti kaebajalt ära. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse taotluse juurde ning märkis täiendavalt, et Tartu Vangla poolt esitatud valvuri seletus, milles väidetakse, et A. Viitkin andis habemelõikurilt klemmide eemaldamiseks nõusoleku, pole tõendina arvestatav. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et Aivar Viitkini kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 25.04.2010 esitas A.Viitkin Tartu Vanglale kahjunõude, milles väitis, et temale tekitati varalist kahju 150 krooni ulatuses sellega, et vanglaametnik lõhkus 06.04.2010 toimunud läbiotsimise käigus ära tema habemelõikur MACH-3 (edaspidi Seade). 25.06.2010 otsusega nr 3-30/99 jäeti A.Viitkini kahjunõue rahuldamata, kuna vanglaametnikud ei olnud A.Viitkini seadet ära lõhkunud. A.Viitkin oli ise vabatahtlikult nõustunud sellega, et ametnikud eemaldavad seadmelt klemmid, et seadme mootor ei saaks töötada, mis andis temale õiguse saada seade kambrisse kasutamiseks. Tartu Vanglas elektrilise habemelõikuri keelamise põhjus seisneb selles, et selle seadme mootorit on võimalik kasutada suhteliselt osavalt ning lihtsalt tätoveerimisseadme valmistamiseks. Tätoveeringute tegemine vanglas on aga kinnipeetavatel keelatud ning seetõttu on keelatud ka vahendid, millest saab tätoveerimisvahendeid valmistada. Kuna Tartu Vanglale esitatud kahjunõudes kaebaja ei avaldanud, et seade võeti temalt Viru Vanglas ära 20.04.2010 toimunud läbiotsimisel, kui katkine ja seetõttu keelatud ese, siis selle väite osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ilmselgelt on vale kaebaja väide, et seadmelt eemaldati klemmid st kaebaja arvates lõhuti, ilma temalt vastava nõusoleku saamist, kuna juhul, kui kaebaja ei oleks vastavat nõusolekut andnud, ei oleks seadet temale ka kambrisse kaasa antud, kuna kaebaja tunnistab ka ise, et teda teavitati sellest, et koos mootoriga olev seade on Tartu Vanglas kinnipeetavatele keelatud ese. Kaebaja sai aga seadme kambrisse. Kaebaja nõusolekut seadmelt klemmide eemaldamiseks tõendab ka asjaolu, et perioodil 06.04-20.04.2010, mil kaebaja Tartu Vanglas viibis, ei avaldanud ta Tartu Vanglale, et kambris olev seade ei tööta või et seda on ikkagi tema tahte vastaselt rikutud, kuigi avastas selle kambris seadet kontrollides. Haldusmenetluse seaduse § 108 lg 1 sätestab, et kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, isikul on õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist ja lõike 2 kohaselt tuleb toimingu põhjendamise nõue esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Riigikohus on oma 03.04.2002 otsuses nr 3-3-1-14-02 märkinud, et rahalist hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvamalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega. Seega oli kaebajal võimalus temale tekkinud kahju ära hoida, kui ta oleks pöördunud viivitamatult Tartu Vangla poole toimingu, seadmelt ilma tema nõusolekuta 2 klemmide eemaldamise kohta põhjenduste saamiseks ning neid selgitusi oleks ta saanud esitada Viru Vanglale, kui otsustati temalt seadme äravõtmine. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Kuna Tartu Vanglas lubati kaebajale seade kambrisse kasutamiseks, see oli töökorras, sest Tartu Vanglas ei lubata kinnipeetavatele kambris kasutamiseks mittetöökorras olevaid esemeid, kaebaja lahkus Tartu Vanglast koos seadmega, siis ei ole Tartu Vangla kaebajale varalist kahju tekitanud. Tartu Vangla juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, kas Tartu Vangla on 06.04.2010 habemelõikuri kätteandmisest õigusvastaselt keeldunud, vaid üksnes selle üle, kas vangla on kaebaja habemelõikurit omavoliliselt lõhkunud ja kohustatud materiaalse kahju hüvitamiseks. Seoses 13.01.2011 Tartu Halduskohtu kohtuistungil esitatud kaebaja taotlusega kohtule esitatud ühtsete nimekirjadega selgitab vastustaja, et A. Viitkin on viibinud Tartu Vanglas ajavahemikel: 12.10.-14.10.2009 ja 02.11.-05.11.
- Ühtsetest nimekirjadest nähtub, et 12.10.2009 ja 02.11.2009 oli habemelõikur tõepoolest kaebajale kambrisse antud. Riigikohtu halduskolleegium on
- detsembri
- a otsuses asjas nr 3-3-1-53-04 märkinud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Eelnimetatud kohtuotsuse kohaselt ei saa ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes. Eeltoodust lähtuvalt asub Tartu Vangla seisukohale, et vaatamata sellele, et habemelõikur oli ametnike eksituse tõttu A. Viitkinile kambrisse antud, ei muuda see keelatud eset lubatuks, mistõttu 06.04.2010 toimunud läbiotsimise käigus habemelõikuri kui keelatud eseme avastamisel, ei tohtinud seda A. Viitkinile kambrisse kätte anda. Tartu Vangla märgib, et ametnikel puudub igasugune põhjendatud huvi keelatud eseme lattu paigutamise asemel ilma kinni peetava isiku nõusolekuta ja oma äranägemisel muuta eset ohutuks. Kohtuistungil jäi vastustaja esindaja varasemate seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused ja otsus Aivar Viitkin nõuab talle Tartu Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamist. Väidetav varaline kahju seisneb habemelõikuri MACH-3 lõhkumises 06.04.2010 vanglasse saabumisel toimunud läbiotsimise käigus. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Lähtudes RvastS § 7 lg-s 1 sätestatust kuulub kahju hüvitamisele juhul, kui see on tekitatud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega. Antud asjas puudub vaidlus selles, et Tartu Vangla ametnikud eemaldasid Aivar Viitkini Tartu Vanglasse saabumisel 06.04.2010 toimunud läbiotsimisel temale kuuluvalt habemelõikurilt 3 MACH-3 klemmid. Vaidlust ei ole ka selles, et vaadeldava sündmuse ajal kehtinud Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirja nr 1-3/96 p 1.23 kohaselt oli elektriline habemeajamise žilett (habemelõikur) esemeks, mida on kinnipeetavatel Tartu Vanglas keelatud omada. Vaidlus on selles, kas elektritoitega habemelõikurilt läbiotsimise käigus klemmide eemaldamine toimus Aivar Viitkini nõusolekul või eemaldasid valvurid klemmid omavoliliselt. Kui klemmide eemaldamine toimus kaebaja nõusolekul, tuleb asuda seisukohale, et Tartu Vangla ei ole toiminud õigusvastaselt ja vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud. Tartu Vangla esitas kohtule valvur Jaanus Suure poolt 18.06.2010 antud seletuskirja, milles valvur väidab, et läbiotsimisel tehti A. Viitkile ettepanek paigutada elektritoitel töötav habemelõikur Mach-3 kui keelatud ese lattu või eemaldada habemelõikurilt klemmid, mis võimaldaks seadet kambris kasutada. Valvuri väitel oli A. Viitkin klemmide eemaldamisega nõus, kuna habet on ju millegagi vaja ajada (tl 64). Kaebaja arvates on seletuskiri kaheldava väärtusega, sest üks inimene ei saa anda kahe eest seletust, saab anda ainult selle kohta, mida tema tegi või tegemata jättis. Lisaks ei ole Aivar Viitkini nõusolekut kirjalikult fikseeritud. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et seletuskiri ei ole tõendina arvestatav. Seletuskiri on antud vangla direktorile seoses A. Viitkini kahju hüvitamise nõude läbivaatamisega ning tõendab kohtu arvates 06.04.2010 läbiotsimisel toimunut. Asjaolu, et valvur kirjeldab tegevust meie vormis (tema enda ja ka läbiotsimisel osalenud teise valvuri tegevust) ei muuda seletuskirja ebausaldusväärseks. Läbiotsimisel osalenud valvurite ja A. Viitkini vahel toimunud vestlust elektrilise habemelõikuri lattu paigutamise või kambrisse lubamise küsimuses kinnitab ka kaebaja ise. Kaebaja selgitab, et talle öeldi, et alates detsembrist 2009 on elektriline habemelõikur keelatud. Kaebaja selgitas, et on varem käinud Tartu Vanglas ja habemelõikur on nimekirjas ( on olnud lubatud). Valvurid ütlesid, et on direktori käskkiri, millega on keelatud ja korjatakse ära. Kaebaja selgitas, et tal on vaja habet ajada, läbiotsijad ütlesid, et habemelõikurit kambrisse ei luba (tl 43). Kohus on seisukohal, et habemelõikurilt klemmide eemaldamine Tartu Vanglas 06.04.2010 toimus kaebaja teadmisel ja nõusolekul, kuna vastasel juhul oleks habemelõikur paigutatud lattu ja seda ei oleks kambrisse lubatud. Aivar Viitkin viibis Tartu Vanglas 06.04.2010 kuni 20.04.
- On ilmne, et selle aja jooksul oli kaebajal vajalik korduvalt habet ajada. Elektritoitel töötavat habemelõikurit MACH-3 oli võimalik kasutada habeme ajamiseks ka pärast klemmide eemaldamist (ilma elektritoiteta). Tartu Vanglas viibimise ajal ei häirinud kaebajat asjaolu, et seadmelt olid klemmid eemaldatud. Aivar Viitkin ei käsitlenud habemelõikurilt klemmide eemaldamist seadme rikkumisena ning seeläbi varalise kahju tekitamisena. A. Viitkin ei pöördunud Tartu Vanglas viibimise ajal administratsiooni poole märgukirja või kaebusega seoses tema omandi rikkumisega. A. Viitkin hakkas käsitlema habemelõikurilt Tartu Vanglas klemmide eemaldamist kahju tekitamisena siis, kui Viru Vanglasse naasmisel toimunud läbiotsimisel 20.04.2010 selgus, et Viru Vanglas käsitletakse tema habemelõikurit katkise ja seetõttu keelatud esemena ning see võeti temalt ära. Kohtu veendumusel ei anna hüvitise väljamõistmiseks Tartu Vanglalt alust asjaolu, et A. Viitkin Viru Vanglasse naasmisel mõistis, et nõustumisega habemelõikurilt klemmide eemaldamiseks on ta võimaldanud enesele kahju tekitada. Tartu Vanglas toimus habemelõikurilt klemmide eemaldamine kaebaja teadmisel ja nõusolekul ning seetõttu oli A. Viitkinil võimalik habemelõikurit Tartu Vanglas viibimise ajal kasutada. Tartu Vangla ei ole toiminud 4 õigusvastaselt ega ole Aivar Viitkini õigusi rikkunud. Seetõttu jääb tema kahju hüvitamise nõue Tartu Vangla vastu rahuldamata. Asjaolu, et Tartu Vanglas viibimise ajal oktoobris ja novembris 2009 lubati talle kambrisse kasutamiseks elektriline habemelõikur, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 5