Obsah (8)

§ 410§ 407§ 444§ 3§ 173§ 162§ 174§ 468

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-11-677 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M. J. hagi D. J. vastu e

§ 410Hageja: M.

J. ( IK xxx) Hageja seaduslik esindaja: A. L. (IK xxx, elukoht: xxx) e-post: axxx D. J. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: Resolutsioon

1. M. J. hagi D. J. vastu rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista D. J.`lt elatis igakuise elatusrahana M. J. (seaduslik esindaja A. L., arveldusarve nr 1100094012 AS-s Swedbank) kasuks poja M. J. (IK xxx) ülalpidamiseks alates 10.02.2011 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 eurosent kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o 13.12.2024 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.
4. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja D. J. kanda. Edasikaebamise kord 2 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või Swedbank tagatiste kontole nr 221023778606 viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 127,82 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. ASJAOLUD Hageja (seaduslik esindaja A. L.) esitas kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselust 13.12.2006.a. sündinud poeg M. J.. Kostja ei osale alates 2009.a augustist lapse ülalpidamises. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise lapse M. J.`i ülalpidamiseks summas 139 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär. ASJA KÄIK Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale D. J.`le isiklikult kätte toimetatud 09.03.2011.a (tl 12). Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on esitanud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3 Hageja palus kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks summas 139 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud

§ 3

lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1.

§ 3

lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 8) nähtub, et D. J. ja A. L. on alaealise lapse M. J. vanemad, seega on A. L. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub elatis väljamõistmisele alates 10.02.2011.a. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse M. J. (sündinud 13.12.2006.a.) ülalpidamiseks alates 10.02.2011 summas 139,01 eurot kuus kuni poja täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

§ 162lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

4 Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Helgi Vinni Kohtunik