) § 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimustest nähtuvalt (tl 8) kohustus kostja lepingust tulenevad maksed (intressi ja laenusumma) tagastama temale igakuiselt saadetud makseblankettide alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja rikkus oma kohustusi (nähtub makseblankettidelt tl 28-30), mistõttu ütles hageja 22.04.2009 lepingu üles, loovutades talle kuuluva nõude inkassobüroole võla sissenõudmiseks (tl 31). 3. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 4.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhinõudena 1560,70 eurot (24 419,65 krooni). Kostja väitel on põhinõue tegelikult 1056,76 eurot (16 534,70 krooni). Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest (tl 43-55) nähtub, et kostja on lepingust tulenevate kohustuste katteks tasunud hagejale summas 7236 krooni, sellest lepingu kehtivuse ajal 6986 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud makseblankettidelt (tl 11-17, 20-24, 26, 28-31) nähtub, et kostjal on jäänud hagejale tasumata 22.01.2009, 22.02.2009 ja 22.03.2009 arved (tl 26, 28, 29). 22.01.2009 seisuga oli kostja kohustuse suurus hageja ees 23 021,43 krooni (23 794,43 – 773), mis on põhinõude suuruseks. Kuni lepingu ülesütlemiseni on hageja arvestanud põhinõudelt intressi kogusummas 1518,43 krooni (494,96 + 505,60 + 517,87) ja nõudnud kostjalt meeldetuletustasu summas 130 krooni (2 × 65), kokku seega 1648,43 krooni. Intressi ja meeldetuletustasu näol on tegemist kõrvalnõuetega, mis koos põhinõudega moodustavad aga koguvõlgnevuse 24 669,86 krooni (23 021,43 + 1648,43) (tl 30, 31). Peale lepingu ülesütlemist 22.04.2009 on kostja tasunud hagejale veel kokku 250 krooni (tl 52, 54, 55), mis tuleb põhinõudest maha arvata. Seega võlgneb kostja hagejale põhinõudena 22 771,43 krooni (23 021,43 – 250), mis on 1455,36 eurot. Kuna kostjal oli hagejaga sõlmitud lepingute alusel raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud ja rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1455,36 eurot põhinõude katteks. 5. Hageja nõuab laenusumma mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt 12.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 252,17 euro väljamõistmist. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise seadusjärgsest määrast ja arvestanud viivist koguvõlgnevuse (24 669,86 krooni) sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse täpsustuse koostamiseni.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kohus märgib, et hageja viivisenõue seadusjärgses määras ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav. Viivise rakendumine on sõltunud vaid kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine). 3
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kostja poolt põhinõude osalist tasumist peale lepingu kehtivust esitab kohus viivise arvestuse järgmiselt: Võlgnetav summa kroonides Periood 23 021,43 Viivise määr Päevade arv Arvutuse käik Viivis kroonides 23.04.09-30.06.09 9,5% 69 23 021,43 × 9,5% × 69 / 365 413,44 23 021,43 01.07.09-16.08.09 8% 47 23 021,43 × 8% × 47 / 365 237,15 22 871,43 17.08.09-10.10.09 8% 55 22 871,43 × 8% × 55 / 365 275,71 22 821,43 11.10.09-17.12.09 8% 68 22 821,43 × 8% × 68 / 365 340,13 22 771,43 18.12.09-12.04.11 8% 481 22 771,43 × 8% × 481 / 365 2400,67 Seega on 12.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3667,10 krooni, mis on 234,37 eurot ja milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 6. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 37,09 eurot. Hagiavalduse kohaselt seisneb kahju inkassofirmale käsunduslepingu alusel makstud teenustasus nõude kohtuvälise menetluse eest.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab küll kahju tekitanud isikult nõuda inkassokulude hüvitamist, kuid eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused
lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus leiab, et hagejale kahju tekkimine summas 79,56 eurot, millest hageja nõuab 37,09 eurot, ei ole tõendatud. Ainuüksi asjaolu, et hageja sõlmis inkassofirmaga käsunduslepingu, milles lepingupooled leppisid kokku nõude kohtuvälise menetluse teenustasus, ei tõenda, et hagejale nimetatud summa ulatuses ka kahju tekkis. Inkassokulude hüvitamine on põhjendatud juhul, kui kulud on mõistlikud
lg 3 mõttes, st kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud, ning ei riku
Kohus leiab, et hageja poolt kohtuväliselt inkassoteenust pakkuva ettevõtte poole pöördumisel oli tegemist hageja lepinguvabaduse teostamisega. Hageja ei ole kohtu arvates teinud omapoolselt mõistlikult vajalikku, et väidetavat kahju ära hoida või vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks inkassofirma, kellel ei ole reaalset sunnijõudu. Üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada seda, et tsiviilkäibes osalev mõistlik isik teostab oma õigusi riiklikku sunnijõudu omava kohtusüsteemi kaudu. Seetõttu ei saa kohtu arvates hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks
Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt kahju 37,09 euro väljamõistmiseks rahuldamata. 7. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 1689,73 eurot, millest 1455,36 eurot on põhinõue ja 234,37 eurot sissenõutavaks muutnud viivis 12.04.2011 seisuga. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.