← Eesti

3-11-413/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mail 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-11-413 Haldusasi OÜ Refining

) § 1531 lg-s 2 esinevate tunnuste alusel.

  1. 18.02.2011 esitas OÜ Refining Group Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 17.01.2011 otsuse nr. 12.2-3/7686-8 tühistamiseks ning PMTK-le ettekirjutuse tegemise nõudes enammakstud maksusumma koheseks tagastamiseks koos intressiga.
  2. Tallinna Halduskohtu 28.02.2011 kohtumäärusega jättis kohus esitatud kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates määruse ärakirja kättesaamise päevale järgnevast päevast. 03.03.2011 kirjaga kõrvaldas kaebuse esitaja kaebuses esinevad puudused. Tallinna Halduskohtu 03.03.2011 kohtumäärusega võttis kohus menetlusse OÜ Refining Group kaebuse PMTK 17.01.2011 otsuse nr. 12.2-3/7686-8 tühistamise ning ettekirjutuse tegemise nõudes peatatud tagastusnõudes näidatud enammakse koheseks tagastamiseks.
  3. 10.03.2011 laiendas PMTK 18.01.2011 alustatud väärteomenetlust OÜ-le Refining Group.
  4. PMTK 14.03.2011 korraldusega nr. 12.2-3/7686-9 tunnistati kehtetuks PMTK 17.01.2011 otsus nr. 12.2-3/7686-8 ja peatati uuesti OÜ Refining Group 20.10.2010 esitatud tagastusnõudes märgitud enammaksu summas 4 276,71 eurot kandmine ettemaksukontole kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kuna OÜ Refining Group tegevuses on tuvastatud maksuseaduse rikkumise tunnused ning seoses rikkumisega on alustatud väärteomenetlust.
  5. Tallinna Halduskohtule 25.03.2011 saabunud seisukohas võttis vastustaja õigeks OÜ Refining Group kaebuse osas, millega taotletakse PMTK 17.01.2011 otsuse nr. 12.2-3/7686-8 tühistamist. Vastustaja vaidles vastu kaebusele osas, milles taotletakse vastustajale ettekirjutuse tegemist tagastusnõudes näidatud enammakse tagastamiseks.
  6. 19.04.2011 seisukohas muutis kaebuse esitaja kohtule esitatud taotlust selliselt, et taotles PMTK 17.01.2011 otsuse nr. 12.2-3/7686-8 õigusvastaseks tunnistamist. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  7. PMTK 17.01.2011 otsuse andmise hetkel oli täitmata üks kahest

§ 107

lõikes 1 sätestatud eeltingimusest tagastusnõude täitmise peatamiseks, kuna 12.01.2011 alustati väärteomenetlust üksnes kaebaja seadusliku esindaja kui füüsilise isiku, mitte aga kaebaja enese vastu. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese 2 menetlustoiminguga. Õigusrikkumise tunnused tuvastatakse väärteoasjas väärteoprotokollis, kusjuures väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid on siduvad ka kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et menetleja on menetluses seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kuna enammakstud summa tagastamise kohustus saabus enne peatamisotsuse andmist, pidi maksuhaldur tagastusnõude täitma. Toimingu tegematajätmist ei saa põhjendada hilisemate sündmustega, mida ei olnud olemas toimingu tegemise kohustuse ajal, st maksuhaldur on tagastamiskohustust rikkunud ka juhul, kui peatamiseks oleks olnud seaduslik alus.

  1. Peatamisotsuse kohaselt on nimetatud väärteoasjas esitatud kahtlustus, mille kohaselt on OÜ Refining Group maksuhaldurile esitatud 2010 septembrikuu käibedeklaratsioonil suurendanud sisendkäbemaksu, mis on lubatud maha arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust summas 4 276,71 eurot, valeandmete esitamise teel. Kuna tegelikult ei tehtud OÜ-le Refining Group enne peatamisotsuse tegemist teatavaks ühtki väärteoprotokolli, ei olnud siis võimalik ka väärteomenetluse alustamine. OÜ Refining Group palus maksuhaldurilt kõigi tema kontrollimisega seotud materjalide koopiaid, kuid ka maksuhalduri poolt 15.02.2011 kaebuse esitajale antud materjalide hulgas puuduvad viited väärteomenetluse alustamise kohta. Ka ei olnud tuvastatud maksuõiguse rikkumise tunnuseid. Peatamisotsusest ega ka muudest kaebuse esitajale teatavaks tehtud materjalidest ei nähtu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1 vastavaid andmeid, mis viitaksid väärteo toimepanemisele.
  2. Peatamisotsuse kohaselt asus maksuhaldur kontrolli käigus kogutud tõendite pinnal seisukohale, et OÜ Refining Group ei ole tegelikkuses soetanud kullasulameid (kullajäätmeid) järgmistelt äriühingutelt: Moon Project, Turvatelefon, Aleon Tehnika, Regnum Group. Otsusest nähtuvalt kujunes selline seisukoht järgmistel asjaoludel: OÜ Refining Group juhatuse liikme 10.11.2010 selgituste protokollist nähtuvalt, et ta ei teadnud, kellega tehinguid tehti ja mida neilt soetati. Tegelikult nähtub sellest protokollist, et juhatuse liige teadis kohase täpsusega kõigi eelnimetatud ettevõtjatega tehtud tehingute asjaolusid ja osundas täiendavalt OÜ Refining Groupi asjaomastele töötajatele, kes võisid anda detailsemat teavet. Asjaolul, et Aleon Tehnika juhatuse liige olevat 23.11.2010 kinnitanud, et Aleon Tehnika soetas kullajäätmeid OÜ-lt RP Profy ja tasus kauba eest sularahas, ei ole puutumust käesoleva asjaga. Ka ei ole asjaolul, et maksuhaldur olevat saanud kontakti Moon Project OÜ ja Turvatelefon OÜ-ga, puutumust käesoleva asjaga. Eeltoodud tõendid eraldi ega ka kogumis ei võimalda teha järeldust, et OÜ Refining Group on tekitanud maksude väärarvutusega enammakstud maksusumma ja püüdnud viia maksuhalduri eksitusse ning saavutada tegelikkuses tagastamisele mittekuuluva maksusumma tagastamist.
  3. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb nii preventiivses kui ka varalise kahju hüvitamise eesmärgis. Kaebuse esitaja soovib ära hoida või vältida edaspidi maksuhalduri poolt seaduse rikkumist tagastusnõuete täitmise peatamisel. Tagastusnõude täitmine seaduses sätestatud tähtaja jooksul on oluline, sest kaebuse esitaja poolt kauba või teenuse soetamisel käibemaksu tasumise tõttu on käibevahendid ajutiselt kasutusest väljas kuni tagastusnõude täitmiseni. Tagastusnõude täitmise tähtaja pikenemise korral pikeneb ka selle võrra käibevahendite kasutusest väljasoleku aeg. Kuna selline olukord võib tuua kaasa käibevahendite nappuse, kahjustada majandustegevust ning põhjustada äriühingule planeerimata kahju, on tähtis, tagastusnõude täitmise peatamine oleks kaalutletud, õiguspärane ning et sellega ei venitataks põhjendamatult. Seega aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine tulevikus kaitsta kaebaja õigusi. Ka soovib kaebuse esitaja esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude. Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine on maksukohustuslase omandiõigust intensiivselt riivav abinõu, mis on võrreldav 3 pangakonto arestimisega. Kaebaja rahalised vahendid on riigi käes ja tal ei ole võimalik neid kasutada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  4. Vastustaja töökorraldusliku eksituse tõttu jäi kaebuse esitajale välja saatmata ja seega ka jõustumata otsus, millega vastustaja soovis teistkordselt pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega. Alates 20.12.2010 tekkis olukord, mil puudus formaalne alus tagastusnõude täitmata jätmiseks. Nimetatud asjaolu ei muuda iseenesest õigusvastaseks hilisemaid korraldusi enammakstu tagastamise peatamiseks. Tulenevalt

§ 107

lg 1 eksisteerib tagastusnõude peatamiseks üksnes kaks eeltingimust ning asjaolu, et maksusumma tagastamise tähtaeg võib

§ 106

lg 2 alusel juba saabunud olla, ei ole tagastamise peatamist välistavaks asjaoluks. Vastustaja möönab, et 17.01.2011 korraldus tuli tühistada põhjusel, et 12.01.2011 alustati väärteomenetlust üksnes kaebaja seadusliku esindaja kui füüsilise isiku, mitte aga kaebaja enese suhtes, mistõttu vaidlustatud korralduse andmise hetkel oli täitmata üks kahest

§ 107lg 1 nimetatud eeltingimusest.

Peale nimetatud asjaolu ilmnemist laiendas vastustaja väärteomenetlust nr 6-3/95 ka kaebajale ning tühistas oma korraldusega nr. 12.2-3/7686-9 vaidlusaluse korralduse nr. 12.2-3/7686-8, ühtlasi uuesti peatades enammaksu tagastamise kaebajale. Kaebaja väide, nagu poleks väärteomenetluse alustamine võimalik ilma väärteoprotokolli tutvustamiseta menetlusalusele isikule ja selle arusaama põhistamine viidetega VTMS §-dele 70 ja 87, on ekslik ja mõistetamatu.

  1. Kaebaja väited, et käesolevas asjas pole tuvastatud maksuõiguserikkumise tunnuseid, on meelevaldsed. Arvete kohaselt võttis kaebuse esitaja
  2. aasta septembris OÜ-delt Moon Project, Regnum Group, Turvatelefon ja Aleon Tehnika vastu väärismetalle koguväärtuses 1 736 635,74 krooni, kusjuures väikseima ühelt tarnijalt vastuvõetud koguse väärtuseks oli 213 732,89 krooni. Vastavalt nimetatud perioodil kehtinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) redaktsiooni § 3 lõike 1 punktile 3 ja sama § lõikele 3 ning §-le 10, muutis sellises väärtuses väärismetallide vastuvõtmine kaebaja kohustatud isikuks RahaPTS mõistes. Kaebuse esitajale, kui kohustatud isikule laienes RahaPTS
  3. peatükis sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus, sh nõue tuvastada juriidilise isikute esindajate isikusamasus (RahaPTS § 13 lg 1 p 2), tuvastada tehingu tegelik kasusaaja (RahaPTS § 13 lg 1 p 3) ja säilitada sellekohaseid dokumente (RahaPTS § 26). Kaebaja poolt asjas antud ütlustest ja esitatud tõenditest ilmneb, et kaebaja pole kirjeldatud hoolsuskohustust järginud. Kaebuse esitaja sellise tegevuse(tuse) näol on selgelt tegemist äris nõutava hoolsuse kohustuse rikkumisega, millest tulenevalt on kaebajal maksutagastuse saamiseks täiendav kohustus tõendada, et väärismetallide ost näidatud koguses ja näidatud isikutelt tõepoolest toimus. Kaebuse esitaja ei ole sääraseid tõendeid käesoleval juhul esitanud. Osaühingud Moon Project ja Turvatelefon pole reageerinud neile saadetud kutsetele ega ole vastustajale kättesaadavad, osaühingute Aleon Tehnika ning Regnum Group esindajate poolt antud ütlused on vastuolulised ja vajavad täiendavat kontrollimist. 10.11.2010 koostatud protokollis väidab kaebaja esindaja, et OÜ-lt Regnum Group omandatud kuld “oli kullakangides, kuidagi polnud pakitud, analüüsi ei olnud”. Regnum Group OÜ esindaja Igor Gerassimov väitis 07.12.2010 protokollis samas, et kaebajale müüdi “ühes tükis kullasulam, millel puudus kindel välimus” ja millega oli kaasas “proovikoja poolt väljastatud sertifikaat, mis anti edasi OÜ-le Refining Group”. Tehingu kohta koostatud arvel ja üleandmise-vastuvõtu aktil on kaubaks märgitud aga hoopis “kullagraanulid”. Samal arvel on kauba koguseks märgitud 1000.00 grammi, mis viitab kindla vormi järgi sulatatud standardsele kullakangile või –litrile, millise puhul tuleks eeldada ka “kindla välimuse” olemasolu. 4
  4. Kaebuse esitaja tasus Aleon Tehnika OÜ-le
  5. ja
  6. märtsi arved nr 6 ja
  7. Protokollitud seletustes väidab kaebaja esindaja arvetel kajastatud tehingute kohta järgmist: „Aleon tõi juveelitooted. Tema juuresolekul sulatati kullakangiks. Nende ehete sulatamisel ei toimunud mingi muu metalli eraldamist“. Samas on nimetatud arvetel märgitud kauba kogused „300.000 g“ ja 250.000 g“. Väheusutav on see, et juhuslike kuldehete kokkusulatamisel on tuhandiku grammi täpsusega saadud niivõrd „ümmargused“ kogused kulda, mistõttu on alust kahtluseks, et nimetatud arved on fiktiivsed ja nende alusel pole toimunud reaalseid tehinguid. Aleon Tehnika OÜ-le on kaebaja tasunud ka 09.09.2010 arve nr
  8. Arve kohaselt on kaebaja omandanud 879.16 grammi juveelitooteid prooviga 598 ja hinnaga 297,32 kr/g (pluss käibemaks). Aleon Tehnika OÜ on enese esitatud dokumentide ja selgituste kohaselt omandanud nimetatud kulla osaliselt H. R.’i käest, osaliselt Balti jaamas asuvast kauplusest. Sealjuures on RP Profy OÜ-lt perioodil 01.09-06.09.2010 omandatud kuld esitatud dokumentide kohaselt ostetud pisut madalama prooviga

(585)kuid oluliselt kõrgema hinnaga (351 kr/g pluss käibemaks). Väheusutav on see, et Aleon Tehnika OÜ oleks tegelikkuses toime pannud enese jaoks majanduslikult niivõrd kahjulikud tehingud. Eelkirjeldatud asjaolud annavad küllaldaselt alust põhjendatud kahtluseks, et Refining Group OÜ on pannud toime maksuõigusrikkumise. Samuti tuleneb äris nõutava hoolsuse kohustuse rikkumise asjaolust, et sisendkäibemaksu tagastamine kaebajale võib olla alusetu isegi juhul, kui maksuõigusrikkumine jääb väärteomenetluse raames tõendamata.
  1. Kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamisel. Kaebuse esitaja väited tuvastamiskaebuse eesmärkide osas on üldsõnalised ega võta kuidagi arvesse käesoleva kaasuse asjaolusid. Kaebuse esitajaga tuleb nõustuda selles, et tagastusnõude täitmisega ei tohi põhjendamatult venitada ning et tagastusnõude täitmise peatamine peab olema kaalutletud ning õiguspärane. Käesoleval juhul tuleb võtta arvesse seda, et vastustaja on kaevatava haldusakti juba omal algatusel õiguspäratuna kehtetuks tunnistanud, kusjuures kehtetuks tunnistamise tingisid vead, millele kaebuse esitaja oma esialgses kaebuses isegi ei viidanud. Poolte vahel selles osas vaidlus puudub ning kaebaja pole selgitanud, kuidas aitaks kaevatava haldusakti õigusvastasuse täiendav tuvastamine kohtu poolt kaebaja õigusi tulevikus paremini kaitsta või hoiaks ära makshalduri edasisi eksimusi. Kaebaja esindaja tegelik huvi seisneb kohtumenetluse pahatahtlikus venitamises menetluskulude suurendamise eesmärgil. Tagastusnõude täitmise peatamisel ei ole tingimata nõutav kriminaal- või väärteomenetlusaluse isiku ja maksukohustuslase isikuline samasus, vaid seadus võimaldab tagastusnõude täitmist peatada ka kriminaal- või väärteomenetluse algatamisel maksukohustuslase poolt toime pandud rikkumise kahtlusega. Samuti peab menetlus olema nõuetekohaselt algatatud enne tagastusnõude täitmise peatamist. Hoolimata asjaolust, et väärteomenetlust läbi viiv ametnik teatas otsuse nr. 12.23/7686-8 koostajale menetluse algatamisest juba 12.01.2011, viidi esimene menetlustoiming ehk kutse nr. 6-3/95-1 saatmine käesoleval juhul läbi alles 18.01.2011, s.o. järgmisel päeval peale tagastusnõude täitmise otsuse nr. 12.2-3/7686-8 tegemist. Kutses puudusid viited asjaolule, et väärteomenetlus Valerii Semeniak´i suhtes on algatatud seoses võimalike rikkumistega kaebaja
  2. a septembrikuu käibemaksuarvestuses, samuti erinesid 18.01.2011 kutses ja 17.01.2011 otsuses menetluse alusena märgitud väärteokoosseisud. Nimetatud puuduste tõttu polnud kaebuse esitamise hetkeks võimalik tuvastada seost algatatud väärteomenetluse ja kaebaja poolse maksuseaduse rikkumise vahel. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 4 lubab kohtul kohtuasjas menetlus lõpetada, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Seega on seadusandja tunnustanud isiku võimalikku 5 põhjendatud huvi kaebuse läbivaatamiseks ka olukorras, kus vaidlustatud haldusakt on haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi seisneb väidetavalt nii eesmärgis, ära hoida või vältida edaspidi maksuhalduri poolt seaduse rikkumist tagastusnõuete täitmise peatamisel (preventiivne huvi) kui ka varalise kahju hüvitamise eesmärgis, kuna tagastusnõude täitmise tähtaja pikenemise korral pikeneb selle võrra ka käibevahendite kasutusest väljasoleku aeg. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja väidetav preventiivne huvi on ilmselgelt otsitud. Asjaolu, et maksuhaldur on oma eksimust korralduse andmisel tunnistanud ning sel põhjusel vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistanud, on piisav järeldamaks, et maksuhaldur analoogilist viga korralduse andmisel enam korda. Küll aga tuleb tunnustada kaebuse esitaja põhjendatud huvi seoses võimaliku tulevase varalise kahju nõudega. Kohus märgib, et tagastusnõude menetlemise praeguses faasis ei saa täielikult välistada tagastusnõude õigsust, millest tulenevalt võis tagastusnõude täitmise tähtaja õigusvastane pikendamine kaebuse esitajale kahju tekitada. Õige on kaebuse esitaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale haldusasjas nr. 3-3-1-11-02
  4. märtsil 2002 tehtud otsuses, mille kohaselt ei saa kohus, kontrollides põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Seda saab kontrollida vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel (p 15). Õige on ka viide Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2010 otsusele asjas nr. 3-07-1260, mille kohaselt tagastusnõude mittetähtaegse täitmise korral ei ole välistatud kaebajal varalise kahju tekkimine (p 8). Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajal põhjendatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks.
  5. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja esitas 20.10.2010 tagastusnõude summas 4 276,7 eurot. Reeglina täidetakse tagastusnõue 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates (

§ 106lg 2).

Erandina võib maksuhaldur tagastusnõude täitmist motiveeritud otsusega pikendada (KMS § 34 lg 2;

§ 107

lg 3) või tagastusnõude täitmise peatada (

§ 107

lg-d 1, 2).

§ 107

lg 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhalduril õigus peatada

§-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust.

§ 107

lg 2 kohaselt peatatakse tagastusnõude täitmine kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et

§ 107

lõikest 1 tuleneb tagastusnõude täitmise peatamiseks kaks eeldust: 1) maksukohustuslase tegevuses maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamine ning 2) rikkumisega seoses kriminaalmenetluse või väärteomenetluse alustamine. Riigikohus on

  1. aprilli
  2. a otsuses asjas nr. 3-3-1-19-03 leidnud, et maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine eeldab sellise maksuõiguserikkumise tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Seega ei tulene maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine ükskõik millise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamisest. Maksuhaldur peab näitama, et sellel maksuõiguserikkumisel, mille tunnused tuvastati, on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga (p 10). Käesolevas haldusasjas vaidlustatud 17.01.2011 otsusega peatas maksuhaldur kaebuse esitaja tagastusnõudes märgitud enammaksu kandmise ettemaksukontole kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses

§ 106

lg 2 ning § 107 lõigete 1 ja 2 alusel põhjendusega, et kaebuse esitaja tegevuses on tuvastatud maksuseaduse rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud väärteomenetlust. Seega võib vaidlustatud otsusest järeldada, et maksuhalduril tekkis põhjendanud kahtlus selles, et OÜ Refining Group deklareeris 2010. a septembrikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise teel lubatust suuremat sisendkäibemaksu. Vastavalt

§-le 1532 on tagastusnõude suurendamise või tekitamise 6 eesmärgil maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise näol tegemist maksuõigusrikkumisega. Vaidlustatud otsusest ilmneb ka selge seos 2010. a septembrikuud puudutava tagastusnõude ning OÜ Refining Group võimaliku maksuõigusrikkumisega. Olles tutvunud vastustaja poolt kohtule esitatud tõenditega, milleks on Regnum Group OÜ ja Aleon Tehnika OÜ arved kaebuse esitajale (t lk. 31-33, 36); OÜ Refining Group juhatuse liikme Valerii Semenjaki suuliste selgituste protokoll (t. lk. 34-35); RP Profy OÜ arved Aleon Tehnika OÜ-le (t. lk. 37-44); kolmanda isiku M. S.’i suuliste selgituste protokoll (t. lk. 45-46), Moon Project OÜ arved (t. lk. 50-52) ning OÜ Turvatelefon arved (t. lk. 49); samuti kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud OÜ Refining Group juhatuse liikme seletusega (t. lk. 4-6) ja kolmanda isiku I. G. seletusega (t. lk. 10-11) on kohus seisukohal, et isikute seletused (eriti kaebuse esitaja seadusliku esindaja ebamäärased seletused, kehv mälu tehingute täpsemate asjaolude kohta ning hoolsuskohustuse eiramine tehingute tegemisel) võivad koosmõjus teiste tõenditega (kolmandate isikute poolt maksuhalduri korraldustele vastamata jätmine; loogilised vastuolud seletuste ja arvete vahel) luua aluse maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebuse esitajaga selles, nagu oleks maksuhaldur jätnud vaidlustatud otsuses maksuõiguserikkumise tunnused tuvastamata ning täidetud on üks

§ 107lõikes 1 sätestatud kahest tagastusnõude täitmise peatamise eeldustest.

22. 14.03.2011 otsusega tunnistas maksuhaldur 17.11.2011 otsuse kehtetuks. 14.03.2011 otsusest nähtuvalt tunnistas vastustaja 17.11.2011 otsuse kehtetuks põhjusel, et täitmata oli

§ 107

lõikest 1 tulenev teine tagastusnõude täitmise peatamise eeldus ehk maksukohustuslase rikkumisega seoses kriminaalmenetluse või väärteomenetluse alustamine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlustatud korralduse andmise ajal toimus väärteomenetlus kaebuse esitaja juhatuse liikme, mitte kaebuse esitaja enda suhtes. Kohus märgib, et vastustaja seisukohad viidatud tagastusnõude täitmise peatamise eelduse tõlgendamise osas on vastuolulised. Kui 25.03.2011 seletuses (t. lk. 25-26) asus vastustaja seisukohale, et

§ 107

lg 1 ühe eeldusena on oluline väärteomenetluse alustamine kaebaja, mitte kaebaja seadusliku esindaja kui füüsilise isiku suhtes, siis 06.05.2011 vastuses kohtule (t. lk. 89-90) asus vastustaja seisukohale, et tagastusnõude täitmise peatamisel ei ole tingimata nõutav kriminaal- või väärteomenetlusaluse isiku ja maksukohustuslase isikuline samasus, vaid seadus võimaldab tagastusnõude täitmist peatada ka kriminaal- või väärteomenetluse algatamisel maksukohustuslase seadusliku esindaja suhtes, kui menetlus algatatakse seoses maksukohustuslase poolt toime pandud rikkumise kahtlusega. Kohus vastustajaga ei nõustu.

§ 107

lõike 1 grammatilisel tõlgendamisel võib järeldada, et vaidlusaluses sättes ei käsitleta erinevate isikute poolt toime pandud maksuseaduste erinevaid rikkumisi, vaid maksukohustuslase poolt toime pandud ühte võimalikku rikkumist, mida iseloomustavate tunnuste alusel on maksukohustuslase suhtes alustatud ka kriminaal- või väärteomenetlust. Vastupidine seisukoht annaks maksuhaldurile liiga avarad võimalused enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks, mistõttu eelistada tuleks sätte kitsast grammatilist tõlgendust. Eeltoodud tõlgendust toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht haldusasjas nr. 3-3-1-19-03, mille järgi enammakstud maksusumma tagastamise peatamine pelgalt ebamäärase kahtluse alusel oleks omandiõiguse kui põhiõiguse rikkumine (otsuse p 11). Maksukohustuslase suhtes kriminaalvõi väärteomenetluse alustamine eeldab maksukohustuslase suhtes konkreetsete, põhjendatud kahtluste olemasolu. Seetõttu tuleb pidada õigeks vastustaja poolt esialgses seletuses, samuti 14.03.2011 otsuses 17.01.2011 otsuse kehtetuks tunnistamiseks esile toodud põhjendusi. Eeltoodust lähtuvalt oli maksuhalduri poolt 17.01.2011 otsusega tagastusnõude täitmise peatamine õigusvastane. Kuna kohus kontrollib vaidlustatud otsust selle andmise aja seisuga ning vastava aja seisuga oli üks

§ 107

lõike 1 kohaldamise eeltingimustest täitmata, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust küsimus, kas pärast vaidlustatud otsuse tegemist väärteomenetlust kaebuse esitajale laiendati või mitte. 7 23. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus mõistaks vastustajalt välja menetluskulud summas 1596,34 €. Kuigi menetluskulusid tõendavatest dokumentidest nähtuvalt taotleb kaebuse esitaja kohtult menetluskulude väljamõistmist väiksemas summas kui on kaebuse esitajale märgitud arvetel, nõustub kohus vastustajaga selles, et menetluskulud on käesoleva haldusasja keerukust ning mahtu arvestades ülepaisutatud ning neid tuleb HKMS § 93 lõike 5 alusel vähendada. Vastavalt HKMS § 93 lõikele 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vähendamisel arvestab kohus nii seda, et käesolev haldusasi toimus kirjalikus menetluses; asjaolu, et vastustaja võttis kaebuse õigeks kui ka seda, et kohus rahuldab kaebuse suures osas muudel alustel kui need, millele on kaebuses viidatud. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole koos arvete ja nende tasumist tõendavate dokumentidega esitanud kohtule arvete spetsifikatsioone, millest nähtuks iga arvega seoses kaebuse esitajale õigusabi andmise korras tehtud toimingud, lähtub kohus õigusabi kulude mõistlikust suurusest ning peab võimalikuks vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista 850 €. Eeltoodule lisandub kaebuse esitaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 213,84 €. Kaebuse esitaja menetluskulud kokku moodustavad seega 1063,84 €. Tiina Pappel kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.