MS § 163 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 Rahuldada OÜ Directa hagi osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Maratau Invest OÜ Directa kasuks põhivõlgnevus 214.74 (kakssada neliteist eurot ja 74 senti) EUR ja viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga summas 58.20 (viiskümmend kaheksa eurot ja 20 senti) EUR. Välja mõista OÜ-lt Maratau Invest OÜ Directa kasuks viivis alates 02.06.2011.a. 16% aastas tasumata põhivõlalt (214.74 eurot) kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 33% hageja OÜ Directa kanda ja 67 % kostja OÜ Maratau Invest kanda. Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul 1
lg.2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
järgi kohustub käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundiandja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaaja) teenuseid (täitma käsundi), käsundisaaja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Üldtingimuste p. 5.2 järgi esitatakse teenuse eest kord aastas pärast iga arvestusperioodi lõppemist igakordselt kehtiva hinnakirja alusel otsingutulemuste arvul põhinev arve. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
Pooled leppisid kokku viivise määras 16% aastas tähtaegselt tasumata summalt. Perioodil 09.09.2009 – 10.05.2010.a. on kostja viivisevõlgnevus 596.61 krooni. ´Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 5040 krooni, viivise 10.05.2010.a. seisuga summas 596,51 krooni ja edasise viivise alates 11.05.2010.a. 16% aastas. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. 2008.a. augustis helistati OÜ-st Directa ja küsiti, kas firma andmed vastavad tõele. Pakkusid interneti reklaami ja saatsid meilile näidise firma andmetega. Kokkulepet teenuse saamiseks ei olnud. Meilile kostja ei vastanud ja kui nädal hiljem tuli hageja logoga ümbrikus post , viskas kostja selle ilma avamata ära. Umbes kuu aega hiljem tuli korduspost , mis sisaldas kordusarvet koos meeldetuletustasuga. Siis helistas kostja hageja klienditeenindusse ja teatas telefoni teel, et ei soovi ega ole kunagi nende teenust soovinud. 02.12.2008.a. tuli kiri inkassofirmast maksta ära OÜ Directa arve, meeldetuletusarve, viivised ja inkassofirma väljanõudmistasu. Kostja helistas hageja klienditeenindusse ja talle anti Toomas Tarm`i telefoninumber ja küsis temalt , mis alusel arve on saadetud. Ta ei osanud vastata ja lubas asja selgitada. Järgmisel päeval Toomas Tarm ise helistas kostjale, et neil ei ole mingit muud märget peale telefonikõne augustis, kuid ta ei saa midagi teha arve tagasivõtmiseks. Siis leppisid nad kokku, et kui kostja tasub ära arve põhiosa, võtab hageja nõude inkassofirmast tagasi ja neil ei ole rohkem pretensioone. Seejärel saadeti arve, mille kostja tasus. Arve oli augusti kuupäevaga, aga kostja tasus selle detsembris, mis näitab, et kostja ei soovinud teenust saada. Arve tasus ta ära olukorras, kus seda nõudis inkassofirma ning tegemist on pettusega. Kostja ei ole mingilgi moel avaldanud soovi teenust saada. Ühepoolsed raamatupidamisdokumendid ei loo tsiviilõiguslikke tagajärgi ning kostja ei ole nõus petisfirmale tasuma. Menetluskulud jätta hageja kanda. 2
lg.1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumise andmisega on lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumise kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast , mil pakkumise esitaja teost teada sai v.a. juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast v. tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Nõustumus (aktsept) on
mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Teoks , mis omab nõustumise tähendust, võib olla nii lepingu täitmiseks ettevalmistuste tegemine, lepingu täitmise alustamine, kui ka lõpuleviidud täitmine. Antud juhul kostja tasus hageja poolt esitatud liitumistasu arve summas 702.10 krooni 10.12.2008.a. (tl.32,33). Kostjale esitatud arvel on märgitud, et „andmed on registreeritud teenuse info andmebaasi telefoni teel tehtud tellimuse alusel vastavalt kostja poolt antud infole. Firma andmed kuvatakse emateab.ee internet- otsingu ja mobiilteenuste kaudu. Lepingu iga – aastane arveldamise alus on arveldusperioodi jooksul kogunenud OÜ Directa hallatava emateab.ee äriinfo andmebaasile suunatud otsingujuhtumid, kus firma andmed on sisaldunud otsingutulemuste nimekirjas. Arveldusperiood on 12 kuud. Otsingutulemuste arvutamine algab alates lepingu alguskuupäevast. Järgmise arve lõppsumma moodustab tulemuste arv korrutatud kehtiva hinnakirja alusel otsingutulemuse ühikuhinnaga. Koos arvega saadetakse ka raport otsingutulemuste hulgast ja jaotumisest jooksval arveldusperioodil (tl.32). Kohus leiab, et arve tasumist saab lugeda kostja tahteavalduseks leping sõlmida. Kostja väited, et teda sunniti pettusega arvet tasuma, kuna nõude esitas inkassofirma, ei ole millegagi põhjendatud. Kostja ei ole selgitanud , milles seisnes sund v. pettus. Kui kostja ei oleks soovinud lepingut sõlmida ja polnud ka nõus sellega, et ta on lepingu hagejaga üldse sõlminud, siis ei oleks kostja arvet tasunud ja hagejal ei oleks olnud alust nõuda esitatud arve tasumist. Mõistlik inimene ei tasu teenuse eest , mida ta ei ole tellinud. Poolte esindajate vande all antud seletustega on tõendatud, et pooled saavutasid kokkuleppe lepingu sõlmimiseks telefoni teel detsembris 2008.a. peale mida kostja tasus liitumistasu arve 10.12.2008.a. Eelnevat kokkulepet lepingu sõlmiseks ei ole hageja kohtule usaldusväärselt tõendanud. Hageja juhatuse liikme vande all antud ütlustest nähtub ka , et kostja helistas septembris ja teatas, et ei tasu arvet ega soovi hagejaga tegemist teha. Ka sellest nähtub, et pooltel eelnev kokkulepe lepingu sõlmimiseks puudus. Samuti hageja juhatuse liikme vande 4
Alates lepingu sõlmituks lugemise ajast tekkisid poolte vahel lepingulised kohustused. Seega on hageja tasunõue põhjendatud 8 kuu ( 10.12.2008.a. – 13.08.2009.a. ) eest x 350 = 2800 + käibemaks 20% =3360 krooni s.o. 214.74 eurot. Eelneva 4 kuu eest tasunõue ei ole kohtu arvates põhjendatud, kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid , et kostja nõustus hageja pakkumisega leping sõlmida.
seadusele. Antud juhul on tegemist käsunduslepinguga
järgi.
kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundisaaja) teenuseid ( täitma käsundi), käsundisaaja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostjale saadeti hageja poolt lepingu tingimused ja hinnakiri ning ka esitatud arvel on kirjas arveldusperiood ja iga-aastase arveldamise alus. Kui kostja viskas hageja poolt saadetu ära v. ei tutvunud lepingut sõlmides piisavalt lepingu tingimustega , ei ole see aluseks jätta saadud teenuse eest tasunõue rahuldamata. Kohus leiab, et teenuse osutamise eest oli tasu saamine kokku lepitud. Kostja puhul ei ole tegemist tarbijaga
Seega kostjale ei kohaldu sätted , mis kohalduvad tarbijaga lepingu sõlmimisel. Kostja ei ole ka peale arve tasumist lepingust taganenud v. lepingut üles öelnud
-is sätestatud korras. Seega kohus leiab, et hagi põhivõla osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt s.o. summas 214.74 eurot.
lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte lepingus on ette nähtud viivis 16% aastas tasumata summalt (214.74 eurot). Arve nr.140211 /19.08.2009.a. tasumise tähtaeg 09.09.2009.a. Kohtuotsuse tegemise päev 01.06.2011.a. seega viivis 1 aasta ja 265 päeva eest. 1 aasta eest 16% 214.74-st on 34,35 eurot. Päevas 16 : 365 =0,043% päevas s.o. 0,09 eurot. 265 päeva eest x 0,09 = 23,85 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on põhjendatud viivis 34,35+ 23.85 = 58,20 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise , mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult v. osaliselt protsendina 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.