Obsah (7)

§ 76§ 82§ 455§ 100§ 101§ 367§ 108

2-10-43456 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2011.a, Narva Tsiviilasja number 2-10-43456 Tsiviilasi Swedbank Liisi

) §-le 361 kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud esme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Pooled ei vaidle, et kostja aktsiaseltsil Areal AN oli kohustus liisingulepingu vara sõiduauto Volvo S80 vabatahtlik ja kohustuslik kindlustusleping.

§ 455

lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Vaidlust ei ole, et kohustust sõlmida vabatahtlik kindlustusleping kostja ei täitnud ja seda tegi hageja kostja eest ning vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 5.

1. oli hagejal õigus õuda leppetrahvi 192 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja aktsiaselts Areal AN Logplus OÜ lepingutest tulenevate maksete tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning jättis tasumata temale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kakskokindlustusmaksete ehk lisateenuse võlgnevus) kokku summas 21 330,06 krooni, millelt hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist lepingu punt 5.
2. alusel 0,25% päevas, kokku moodustas viivisvõlgnevus 9 354,81 krooni (t.l. 32-40). Vaidlust ei ole, et kostja ei täitnud hageja poolt liisingulepingujärgseid kohustusi (t.l. 41). esitatud hoiatustele vaatamata

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. Kohus tuvastas, et liisingulepingu nr 0142570L üldtingimuste p 7.1.

1. kohaselt võib liisinguandja liisingulepingu üles ütelda kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Pooled ei vaidle, et alates 26.11.2009.a. tuleb liisingulepingu nr 0142570L lugeda üles öelduks hageja poolt (t.l. 41). Vaidlust ei ole, et kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.
2. pidi liisingulepingu ülesütlemisel üle andma hagejale liisingueseme valduse. Lk 4 / 7 2-10-43456 Vaidlust ei ole, et liisnguese võõrandati Mustakivi Auto AS kaudu hinnaga 200 466,67 krooni (käibemaksuta) (t.l. 42). Pooled ei vaidle, et Hansa Inkasso Agentuur OÜ ja Mustakivi Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste (vara tagastusteenus, müügiks ettevalmistamine, sõiduki reliseerimise eest makstav tasu) eest arved kokku summas 11 521,00 krooni (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (t.l. 43-46).

§ 367

lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 3 järgi kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus tuvastas, et lepingu üldtingimuste punkti 3.

1. kohaselt, juhul kui hageja, tuginedes lepingute üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingud üles ning võõrandab vara, on kostja kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja kostja poolt hagejale vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlblikuks seadmine). Punkti 7.
2. kohaselt vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras lepingute ülesütlemise ja vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel kostja poolt lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Punkti 7.4.
3. kohaselt juhul, kui vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on kostja kohustatud viivitamatult tasuma hagejale puudu jääva osa. Vaidlust ei ole, et liisingueseme realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Vaidlust ei ole, et hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 296 718,32 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 254 512,45 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 21 330,06 krooni, viivismaksete võlgnevusest summas 9 354,81 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 11 521,00 krooni (käibemaksuta). Kuna liisingueseme realiseerimishind oli 200 466,67 krooni ning vaidlust ei ole, et hagi esitamise seisuga on kostja kogu võlgnevusest tasutud 1 407,00 krooni, siis 296 718,32 – 200 466,67 – 1 407,00 = 94 844,65 krooni, millise summa kostja võlgneb hagejale (t.l. 47).

§ 367

lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et lepingu punkti 5.1.2. kohaselt on liisingu eseme omandiõiguse üleminek ei kahjustanud tema õigusi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lepingu üldtingimusi tuleb lugeda ja tõlgendada kronoloogilisest järjekorrast. Kõige pealt on reguleeritud lepingueseme omandamine, üleandmine liisinguvõtjale, poolte kohustused ja õigused, tagatised ja kindlustamine. Alles seejärel on sätestatud olukorrad, kui lepingut ei täideta korrektselt. Lepingu kõnealune punkt asub lepingu üldtingimuste V osas pealkirjaga „Tagatised“. Siinkohal on lähtudes lepingu üldtingimuste struktuurist reguleeritud olukorda, kus leping on kehtiv ning kõik lepingupooled täidavad lepingut. Kuivõrd tegemist on alapunktiga, tuleb seda lugeda koos põhipuntkiga. Lepingu üldtingimuste punkt 5.1 ütleb: „Pärast liisingueseme omandamist müüjalt kuulub liisinguese liisinguandjale omandiõiguse alusel.“ Samuti tuleks vaadelda parema ülevaate saamiseks eelseisvat puntki 5.1, milles kohaselt: „Liisingueseme omandiõiguse üleminekul liisinguandjalt Lk 5 / 7 2-10-43456 teisele isikule on liisingulepingust tulenevad liisinguandja õigused ja kohustused siduvad liisingueseme uue omaniku suhtes.“ Siit tulenevalt käsitleb lepingu üldtingimuste punkt 5.1 nii nimetatud liisinguandja kui lepingupoole vahetumist ja lepingu üleminekut. Seega omab punkt 5.1.2 tähtsust ainult lepingu kehtivuse ajal ning seda vaid juhul, kui liisinguandja kui lepingueseme omanik vahetub, kuid liisinguleping ise jääb kehtima. Antud juhul on leping ühepoolselt lõpetatud ning vara vastavalt lepingus toodud protseduurile (lepingu üldtingimuste punkt 7.4) realiseeritud – seda peale lepingu lõppemist. Seega kostja vastuväite aluseks olev lepingupunkt peale lepingu lõppemist tähtsust ning selle alusel ei saa keelduda lepingu ülesütlemise aluseks oleva ja ülesütlemisest tuleneva võlgnevuse tasumisest. Pooled vaidlevad, kas hageja müüs liisingulepingu nr 0142570L vara liiga odavalt s.o. alla turuhinna või mitte. Kostja arvab, et tagastatud liisinguese on müüdud hageja poolt liiga odavalt, kuid oma vastuväiteid kostja põhistanud ei ole. Kohus leiab, et hageja on veenvalt põhjendanud, et liisingueseme hind on kujunenud objektiivselt. Hageja on kirjeldanud, et algselt suunati vara müüki 06.01.2010 müüki hinnaga 325 000,00 krooni (käibemaksuga) ning kuivõrd puudus huvi sõiduki vastu, alandas hageja hinda keskmiselt 1 kord kuus. 10.02.2010 määrati uueks müügihinnaks 292 000,00 krooni, 09.03.2010 määrati uueks müügihinnaks 248 000,00 krooni ja 12.03.2010 müüdi sõiduk hinnaga 240 560,00 krooni (käibemaksuga). Vaidlust ei ole, et ka kostjale müügihinnamuutuse kirjad, kuid need tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Seega ei ole tõendatud, et liisingueseme müümisega on hageja tekitanud kostjale põhjendamatult kahju.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole, et kostja hagejale liisingulepingust nr 0142570L tulenevat võlgnevust 94 844,65 krooni tasunud ei ole (t.l. 48). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks liisingulepingust nr 0142570L tulenev võlgnevus 94 844,65 krooni ehk 6 061,68 eurot. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt

§-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse

§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt aktsiaseltsilt AREAL AN välja mõista hageja kasuks seaduses sätestatud viivis protsendina (EKP intress + 7 % aastas) põhinõudelt 94 844,65 krooni, mis on 6 061,68 eurot alates kohtule nõude esitamisest s.o. 08.09.2010.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste Lk 6 / 7 2-10-43456 vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Lk 7 / 7