Tsiviilasi nr: 2-10-10093 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-10093 Tsiviilasi R. L. hagi A. T. vastu laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.01.2011 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2415,86 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. L. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): R. L. (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXXX XXXX); Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): A. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 21.01.2011.a otsus tühistada.
- Saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Tagastada apellandile 25.05.2011.a menetlusdokumendiga kohtule esitatud tõendid.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt 1
(5)Tsiviilasi nr: 2-10-10093 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 02.03.2010 hagiavalduses palus R. L. suurendada A. T. poolte ühiste laste R. T. (sündinud XX.XX.XXXX) ja M. T. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 3000 kroonini kuus kummalegi lapsele, kuid mitte vähem kui kehtestatud minimaalmääras, tagasiulatuvalt alates 02.03.
- Harju Maakohtu 04.04.2000 otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud laste ülalpidamiseks igakuine elatis 900 krooni kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole kohtuotsust kohaselt täitnud, viimase makse teostas kostja 15.12.
- Kohtuotsus esitati 2005.a sundtäitmiseks. Hageja ülalpidamisel on lisaks poolte ühistele lastele veel kolm last. Hageja on töötu. Poja R. vajadused ühes kuus on 7645 krooni ja tütar M. omad 6675 krooni. Kostja vastuväited
- Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna kostja ei ole võimeline tasuma ka maakohtu 04.04.2000 otsusega väljamõistetud elatist. Kostja on töötu ja saab töötu abiraha 543,50 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on kaks last K. M. T. ja K. E. T.. Kostjale kuulub korteriomand XXXXXX, kus elab kostja ema ning kaks amortiseerunud sõidukit. Kostjal on kaks eluasemelaenu ja väikelaen summas 171 669,04 eurot. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus tegi 21.01.2011 otsuse, millega jättis hagi elatise suurendamiseks rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Kohus leidis, et elatise suuruse muutmiseks ei ole alust, kuna laste vajadused ja vanemate varaline seisund ei ole võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kostja sissetulekuks on töötu abiraha 8500 krooni kuus ja tema ülalpidamisel on peale poolte ühiste laste veel kaks last. Kostja olukord võrreldes 2000.a ei ole paranenud. Hageja on käesoleval ajal töötu. Kuna hageja sissetulekud ei ole suurenenud, on laste vajadused võrreldes võimalustega käesoleva hagi esitamisel ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja esitas loetelu laste vajaduste kohta, kuid ei tõendanud kantud kulutusi. Pooled ei saa töist sissetulekut, mis lubaks kõik laste soovitud vajadused täita. 2000.a määratud elatis 900 krooni lapsele vastas kostja võimalustele. Kostja sissetulekud ei ole võrreldes 2000.a suurenenud, seega tema võimalused elatise suurendamiseks ei ole muutunud. Kohus märkis, et väljamõistetud elatist suurendatakse hagi kohtusse esitamisest, mitte aasta enne elatise suurendamise nõude esitamisest. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alates 01.01.2004 kehtima hakanud põhimõtte järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära, 04.04.2000 kohtuotsuse tegemise ajal nimetatud nõue ei kehtinud. Võrreldes varasema kohtuotsusega on hageja ülalpidamisel veel kolm last, kostja ülalpeetavate arv on jäänud samaks. Kostja sissetulek on 2000.a võrreldes suurenenud 1000 krooni võrra. Ka on hinnad võrreldes 2000.a märgatavalt tõusnud. Laste kasvades on kasvanud ka nende ülalpidamiskulud. Kostja on väidetavalt 2006.a oktoobrist töötu, kuid võttis 2008.a kinnisvaralaenu. Hageja esitas pangaväljavõtted kantud kulutuste kohta, kuid kohus jättis need tähelepanuta. 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-10-10093 Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule.
- Kuni 30.06.2010.a perioodi osas sai elatist suurendada kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 3 alusel. Vastava sätte kohaselt tuli kohtul elatise suurendamise hagi rahuldamise eeldusena tuvastada ülalpeetava vajaduste suurenemine võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Vajadused tuli tuvastada tollel ajal kehtinud seaduse alusel, kusjuures juhul, kui ülalpeetava vajadused olid suurenenud, ei tohtinud kohtu poolt välja mõistetav elatis olla alla PkS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummäära, välja arvatud siis, kui esinesid PkS § 61 lg-s 5 sätestatud asjaolud.
- Alates 01.01.2010.a kehtiva õiguse kohaselt võib elatise suurendamise hagi kuuluda rahuldamisele TsMS § 459 alusel. Elatise suurendamise eeldusena tuleb tuvastada, kas maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud ning kas maksete suuruse muutmise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast elatise väljamõistmise asja arutamise lõpetamist. Ka kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ei või ühele alaealisele lapsele välja mõistetav igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära (kehtiva PkS § 101 lg 1). Vastavast suurusest võib kõrvale kalduda üksnes PkS § 102 lg 2 lausetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.
- Eespool toodust tulenevalt oleks maakohtul tulnud tuvastada, kas ülalpeetavate vajadused on võrreldes 2000nda aastaga, kui algne elatis välja mõisteti, suurenenud. Maakohus ülalpeetavate vajadustega sisuliselt ei tegelenud. Maakohus kirjutas vaidlustatud otsuse motiveerivas osas vajaduste kohta üksnes järgmist: “Kuna hageja sissetulekud ei ole suurenenud, siis on laste vajadused võrreldes võimalustega käesoleva hagi esitamisel ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja olukord võrreldes
- aastaga ei ole samuti paranenud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks. Ka on toonud hageja välja laste vajaduste loetelu, mitte tõendid kantud kulutuste kohta.“ Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et elatisehagi saab rahuldada üksnes siis, kui hageja tõendab, et ülalpeetavale tehakse kulutusi hagetavas määras. Elatisehagi rahuldamisel tuleb hinnata justnimelt ülalpeetava vajadusi. See, et üks vanem ei suuda ülalpeetava vajadusi, näiteks teise vanema poolse ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, rahuldada, ei saa tähendada, et elatishagi tuleks jätta rahuldamata. Elatishagi rahuldamise üle otsustamisel, samuti elatise suurendamise hagi lahendamisel tuleb kohtul hinnata ülalpeetavate vajadusi. Kuivõrd hageja soovis, et maakohus mõistaks välja elatise miinimummäärast suuremas ulatuses, tulnuks maakohtul hinnata, millised on ülalpeetavate tegelikud ja põhjendatud vajadused. Asjaolu, et ülalpidamiseks kohustatud vanemad on väidetavalt töötud, ei muuda ülalpeetavate põhjendatud vajadusi olematuks. Ei saa välistada, et vanemate töötuse korral tuleb teatud toreduslikud kulutused, mida töötud vanemad ka tavaolukorras ei teeks, põhjendamatuks lugeda, kuid vanemate töötus või raske majanduslik olukord ei muuda olematuks põhjendatud vajadusi toidule, eluasemele, transpordile, koolikohustuse täitmisele jms. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul tuvastada ülalpeetavate tegelikud ja põhjendatud vajadused. 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-10-10093
- Maakohus ei tuvastanud nõuetele vastavalt seda, kas esinevad asjaolud, mis võimaldavad elatist alla miinimummäära välja mõista. Kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 5 kohaselt võis kuni 30.06.2010.a välja mõistetava elatise puhul jääda elatis alla miinimummäära juhul, kui kostjal oli veel mõni alaealine laps, kes jäänuks elatise miinimummääras väljamõistmise korral isikuga võrreldes, kelle jaoks elatist hagetakse, halvemasse olukorda. Vastava asjaolu hindamisel tuleb kohasel määral hinnata ka kostja ülejäänud ülalpeetavate vajadusi ja ülejäänud kostja ülalpeetavate osas ülalpidamiskohustust omavate isikute võimalusi. Kui need asjaolud on tuvastatud, tuleb hinnata kostja majanduslikku olukorda. Kusjuures püsiva töökoha omamine ei ole ainus asjaolu, mille alusel kostja majanduslikku olukorda hinnata. Hageja tõi käesoleva tsiviilasja raames esile asjaolu, et kostjale kuulub korteriomand XXXXXX. Vastava korteriomandi saaks kostja kas võõrandada või selle saaks näiteks välja üürida. Kuigi kostja väitis, et selles korteris elab kostja ema, ei ole kostja kohtule usutavaks muutnud, et kostjal lasub oma ema ülalpidamiskohustus. Samuti tuleb arvestada seda, et ülalpidamiskohustuste puhul tuleb eelistada alati vanema kohustust ülal pidada oma alaealist last. Hageja väitis käesoleva hagiasja raames ka seda, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid ja oma tegelikku majanduslikku olukorda. Hageja väitis, et ta ei suuda oma väiteid tõendada ning esitas seetõttu kohtule tõendite kogumise taotluse (vt t lk 156), milles palus kohtul välja nõuda kostja vara kajastavad väljavõtted nii Eesti kui ka Soome registritest. Maakohus jättis vastava taotluse tähelepanuta ja ei tegelenud sellega üldse. Oma väidete usutavaks muutmiseks tõi hageja esile veel seda, et usutav ei ole see, et kui kostja oleks ka tegelikult olnud töötu, et siis oleks mõni Soome krediidiasutus kostjale (ka kaaslaenajana) laenu andnud. Seega oli hagejal põhjendatud kahtlus, et kostja majanduslik olukord erineb kostja poolt väidetust. Maakohus oleks pidanud hageja poolt esitatud tõendite kogumise taotluse lahendama. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 102 lg 2 lause 4 kohaselt võiks välja mõistetav elatis olla alla miinimummäära juhul, kui kostjal on veel teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega tuleb ka alates 01.07.2010.a välja mõistetava elatise osas tuvastada ülejäänud kostja ülalpeetavate vajadused, vastavaid isikuid ülalpidama kohustatud isikute võimalused ning kostja tegelik majanduslik olukord. Maakohus jättis vastavad asjaolud välja selgitamata ja tuvastamata. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul vastavad asjaolud tuvastada ja välja selgitada, muuhulgas tuleb maakohtul lahendada hageja poolt esitatud tõendite kogumise taotlus.
- Hageja taotles elatise suurendamist ja väljamõistmist kuni ülalpeetavate poolt kooli lõpetamiseni. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud, et elatis mõistetakse välja kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamiseni, aga mitte pikemalt kui kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, kuid selleks peavad esinema PkS § 97 p-s 2 sätestatud eeldused. Muuhulgas tuleb kohtule tõendada, et ülalpeetav vastavas õppeasutuses õpib ning et ta jätkas õpinguid 18-aastaseks saamisel. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et ülalpeetavad kuskil õppeasutuses õpiksid ning et nad jätkavad õpinguid 18-aastaseks saamisel. Sellises olukorras tulnuks maakohtul hagejale selgitada, et juhul, kui jäädakse hagis selle juurde, et elatisenõue tuleb rahuldada kuni ülalpeetavate poolt kooli lõpetamiseni, aga mitte kauem, kui nende 21-aastaseks saamiseni, tuleb hagejal eespool nimetatud asjaolud kohtu ette tuua ja vajadusel ka tõendada. Kuivõrd maakohus hagejale seda ei selgitanud, ei täitnud maakohus selgitamiskohustust ja pani sellega toime olulise menetlusnormi rikkumise.
- Kuivõrd maakohus jättis valdava osa hagi rahuldamise eelduseks olevatest asjaoludest tuvastamata ja välja selgitamata, ei saa ringkonnakohus ise asja lõplikult lahendada ja 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-10-10093 tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtusse. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel lähtuda eespool antud juhistest.
- 25.05.2011.a esitas apellant Tallinna Ringkonnakohtule täiendavad tõendid. Ringkonnakohus leiab, et vastavate tõendite juurdevõtmiseks apellatsioonimenetluses puudub õiguslik alus. Kuid kuivõrd ringkonnakohus saadab asja uueks arutamiseks maakohtule, on apellandil võimalik vastavate tõendite juurdevõtmist taotleda maakohtult asja uue arutamise käigus.
- Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Marte Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 5
(5)