KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 11.05.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3224 Haldusasi P. T. kaebus kahju hüvitamise nõudes. Menetlusosalise

§ 11lg 31 punktidele 1 ja 5.

2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale ja tema esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3) ASJAOLUD 1.

Tallinna Halduskohtu saabus 08.12.2010 P. T. kaebus kahju hüvitamise nõudes. KOHTU SEISUKOHT 2. Halduskohus, juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lõikest 1 kontrollib kaebuse saabudes, kas kaebus vastab

§-s 10 sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike 31 punktist 5 tuleneb, et kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud, tagastab kohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale. 3.

§ 6

lg 3 p 2 kohaselt võib kaebaja taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist.

1. Kaebaja ei ole esitatud kaebuses kindel, kelle vastu kahjunõue esitada. Kaebaja leidis, et vastustaja määratlemine võib osutuda keeruliseks ja uurimisprintsiibist tulenevalt võib oodata kohtupoolset sekkumist ning selgitust, kelle vastu oleks kõige otstarbekam nõue suunata, sh kui vastustajaid on mitu, siis millises osas. Kaebaja on seisukohal, et kohus saab uurimisprintsiibist ning selgitamiskohustusest tulenevalt määratleda õige vastustaja, samas teda ise kaasamata ega asumata uurima toiminguid, mida kaebuse esitaja vaidlustada ei ole soovinud.
2. Kohus, tutvunud kaebusega ja seda analüüsinud, on jõudnud järeldusele, et kaebuses toodud probleemide lahendamiseks on kolm võimalikku suunda ja toob need kaebuse esitaja jaoks antud määruses välja. 5.1 Kaebus Harju Maakohtu kinnistus-ja registriosakonna tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus ei pea võimalikuks suunata kaebus Harju Maakohtu kinnistus-ja registriosakonna vastu reaalseks. Kaebaja on oma kaebuses märkinud, et Harju Maakohtu 12.01.2009 määruse täitmata jätmine on õigusvastane ja süüline. Kaebuse kohaselt on kinnistusraamatust elektroonilisest väljatrükist nähtuvalt, Harju Maakohtu 12.01.2009 määrus jäetud täitmata ja vastav keelumärge seadmata. Kaebaja on ka välja toonud vahepeal toimunud seadusemuudatuse, mille kohaselt kuni
3. a lõpuni kehtinud TsMS § 387 lõike 1 järgi pidi kohus saatma hagi tagamise määruse viivitamatult registripidajale, kuid alates 2009 TsMS §-s 387 sätestatud muudatuste kohaselt saadab kohus hagi tagamise määruse hagejale ja määruse täitmise tagamiseks tuleb hagejal pöörduda registripidaja poole. Halduskohtule on selge, et Harju maakohus lähtus 12.01.2009 määruse tegemisel kehtivast seadusest. See tähendab, et kohus ei saatnud kooskõlas muutunud seadusega hagi tagamise määrust ise registripidajale. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et määruse täitmata jätmine ei ole Harju Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna tegevuse tagajärg, kuivõrd kinnistus-ja registriosakond ei olnud ilmselgelt antud määrusest teadlik. Seega ei saa kaebuse esitajal ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust kinnistus- ja registriosakonna vastu eeldades, et kaebaja väidetud asjaolud on tõendatud (

§ 11lg 31 p 5).

5.2 Kaebus Harju Maakohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et sellisel kaebuse võimalusel võib olla vähemalt teoreetiliselt teatud osas perspektiivi. Nagu kohus eespool märkis, siis lähtus Harju Maakohus 12.01.2009 määruse tegemisel kehtivast seadusest, mille tõttu ei edastanud hagi tagamise määrust ise registripidajale. Kaebaja on õigesti viidanud TsMS §-s 387 lõikele 2 mille kohaselt juhul, kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda registripidaja poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Harju Maakohus seda nõuet oma määruses ei täitnud. Kaebaja on seetõttu asunud oma kaebuses seisukohale, et tegemist on kohtu õigusvastase tegevusetusega ja kahju on talle sisuliselt tekitatud õigusvastase kohtumäärusega. Kohus möönab, et selline olukorra tõlgendus on asjaolusid täpsemalt käsitlemata eraldiseisvalt võimalik. Samas juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et RVastS § 15 lg 1 annab võimaluse kohtumenetluse käigus või kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Käesoleval juhul ei ole kaebaja kaebuses vastavat asjaolu kajastanud ja kohtul puuduvad andmed, et nimetatud määruse teinud kohtunik oleks kuriteos süüdi mõistetud. Lisaks juhib kohus siinkohal kaebaja tähelepanu tema poolt varasemalt Tallinna Halduskohtule esitatud sisult sarnase kaebuse kohta haldusasjas nr 3-10-943 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2010 määrusele, milles Ringkonnakohus selgitas, et tema hinnangul ei ole „…riigi (kohtu) roll kaebajale varalise kahju tekkimises keskse tähendusega, sest kaebajal oli vaatamata sellekohase märke puudumisele võimalik kahju tekkimise ärahoidmiseks viia hagi tagamise määrus Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kas isiklikult või teda tsiviilasjas esindanud 2 advokaadi kaudu. Järelikult, kui kohus tuvastab, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud, saab kõne alla tulla üksnes kaebuse osaline rahuldamine.“. Kuna ringkonnakohus lahendas nimetatud määrusega ainult riigilõivust vabastamise küsimust, siis ei saanud ja pidanudki ta uurima muid kaebusega seotud olulisi asjaolusid. Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et sellisel alusel kahju hüvitamise kaebusega otse halduskohtu poole pöörduda ei saa. Vastavalt Riigivastutusseaduse § 17 lõikele 1 esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile ja alles pärast § 18 lg 2 sätestatud asjaolude ilmnemist saab kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Lähtudes eeltoodust tuleb halduskohtul arvestades

§ 11

lg 31 p 1 sätestatut (kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast) tagastada kaebus selle esitajale. 5.3 Notariaalakti nr 45 12.01.2010 (keelumärke kustutamise ja müügileping) vaidlustamine. Kohtule jääb ebaselgeks, miks ei ole kaebaja oma esindaja kaudu kasutanud kõige loogilisemat võimalusi lahendada tekkinud probleem esitades tsiviilkorras hagi(

1. d)tegeliku kahu tekitaja(
2. te)vastu. M. H. on kohtule esitatud lepingus (tl 17-22) kinnitanud, et müüjale kuuluvat lepingu eset ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega jne. Kaebaja võib vaidlustada nimetatud lepingu täitemenetluse seadustiku § 187 jj alusel, kuna M. H. pidi olema teadlik hagi tagamise määrusest, sest oli ise menetlusosaline kohtuasjas, kus see määrus tehti. Järelikult esitas ta tehingu sõlmimisel notarile teadlikult valeandmeid ja eriti pidades silmas lepingu punktis 2.1.2 ja 2.1.12 toodut. Lisaks on nimetatud tehing tehtud võlgniku lähikondsega, mille puhul vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 188 lg 2 eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid. Lisaks eelpooltoodule võib võlgnik kaaluda ka hagi esitamist oma esindaja vastu, kes nimetatud protsessil maakohtus osaledes oleks vandeadvokaadina pidanud igati kaitsma oma kliendi huvisid (advokatuuriseadus § 44 lg 1 p 1) ja juhtima kliendi tähelepanu vajadusele esitada kohtumäärus kinnistus- ja registriosakonnale või vastav taotlus kohtule. Taolise kahju hüvitamise nõude saab esitada lähtudes advokatuuriseaduse §-st 47. Loomulikult tuleb sellise kaebuse esitamisel enne üle vaadata esindajaga sõlmitud kliendileping ning sellise nõude esitamisel oleks mõistlik kasutada esindajat teisest advokaadibüroost, kui see, kelle vastu vastav nõue esitatakse. Kohus soovitab kaebajal kaaluda eeltoodul põhinevaid pöördumisi maakohtusse oma õiguste kaitseks. 6. Kohus, lähtudes uurimisprintsiibist ja selgitamiskohustusest nagu kaebaja esindaja ootas, selgitas kaebajale mõnesid peamiseid kaebaja jaoks võimalikke õiguste kaitse teid. Kohus märgib siinkohal, et halduskohtus rakendatav uurimisprintsiip ei tähenda, et kohus peaks andma vandeadvokaadi poolt esindatud kaebajale õigusabi ja ise sõnastama kaebuse olulised osad. Vandeadvokaat peab olema tulenevalt kutsealastest nõuetest ja advokatuuriseadusest võimeline määratlema lähtuvalt kaebaja huvidest vajalikud õiguskaitsevahendid, nõuded, menetluslikud sammud ja nõustama oma klienti nende tagajärgedest. 7. Kohus on leidnud eespool, õigus, mille alusel kaebaja saaks halduskohtusse pöörduda, on kahjunõude esitamine lähtuvalt RVastS § 15 lg 1. Kohus märgib siinkohal, et sellisel alusel kaebust esitades tuleb eelnevalt esitada taotlus kahjude hüvitamiseks Justiitsministeeriumile. Samuti tuleb kaebajal sel juhul arvestada oma varasemas kaebuses haldusasjas nr 3-10-943 tehtud määrustega, millega kaebaja sisult sarnane kaebus jäeti riigilõivust vabastamata muuhulgas kaebuse perspektiivituse tõttu. Samuti mainib kohus ära, et kui kaebaja soovib veelkord esitada samasugust kaebust halduskohtule, siis ei näe kohus põhjust miks kohus peaks kaebaja riigilõivust vabastatama, kui 3 samas olukorras on nii halduskohus, ringkonnakohus, kui ka Riigikohus leidnud, et kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine on arvestades kaebuse edulootusi ilmselgelt põhjendamatu. 8. Kohus on seisukohal, et kaebaja peaks kõigepealt eelkõige ammendama probleemi lahenduse võimalused tsiviilkorras, sest võimaliku kahju tekitajaks ei ole käesolevas vaidluses eelkõige mitte riik ega advokaat, vaid M. H. 9.

§ 11

lg 31 punktidest 1 ja 5 tuleneb, et kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ja eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud, tagastab kohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale. 10. Kohus tagastab kaebuse

§ 11

lg 31 p 5 alusel Harju Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna vastu esitatud nõude osas ja

§ 11lg 31 p 1 alusel kohtu tegevuse vastu esitatud osas.

11.

§ 11

lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti pöörduda halduskohtusse. Daimar Liiv Kohtunik 4