KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2319 Haldusasi OÜ Alikonte kaebus Kaitseministeeriumi 30.06.2010 kir

§ 11lg 31 punkti 5 alusel.

2.

§ 84lg 4 p 2 alusel jätta tasutud riigilõiv riigi tuludesse.

2. Saata määrus kaebajale ja kaebaja esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

07.09.2010 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Alikonte kaebus Kaitseministeeriumi 30.06.2010 kirja nr. 12.1-2/2717 ja teiste kirjade, millega on jäetud andmata kooskõlastus Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti „Purtse“ tuulikupargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringule õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

1. Kohus jättis oma 11.01.2011 kohtumäärusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
2. Kaebaja esitas 27.01.2011 kohtule muudetud kaebuse ja taotluse menetluse peatamiseks. KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohus, juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lõikest 1 kontrollib kaebuse saabudes, kas kaebus vastab

§-s 10 sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike 31 punktist 5 tuleneb, et kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud, tagastab kohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale. 5. Kaebaja taotleb planeerimismenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist. 5.1 Kohus märkis 11.01.2011 käiguta jätmise määruses, et reeglina ei ole võimalik kohtus vaidlustada menetlustoiminguid. 5.2 Samuti tõi kohus välja, et kaebaja poolt kaebuses viidatud Riigikohtu lahendi punktid 12 ja 13 asjas nr 3-3-1-1-10 käsitlevad käesolevast kaebusest õiguslikult erinevat olukorda. Potentsiaalne vastustaja ei ole näidanud oma 30.06.2010 kirjas nr. 12.1-2/2717, et talle esitatud planeering oleks vastuolus õigusaktidega või kehtiva planeeringuga. Tulenevalt sellest on olukord käesoleva kaebuse taotluse lubatavuses ja Riigikohtu lahendis nimetatud taotluse lubatavuses erinev. 5.3 Vastavalt planeerimisseaduse § 17 lg 4 loetakse juhul, kui kooskõlatuses ei ole viidatud vastuolule seaduse, muu õigusakti või kehtiva planeeringuga, planeering kooskõlastatuks vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Vastuväidete ja ettepanekute arvestamine või mittearvestamine on sellisel juhul juba otstarbekuse ja erinevate huvide tasakaalustamise küsimuse lahendamine, mis kuulub planeerimismenetluse läbiviija diskretsioonialasse. 5.4 Kaebaja tõlgendab Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-1-10 meelevaldselt. Nii leiab kaebaja oma 27.01.2011 kaebuse puuduste kõrvaldamises (lk 2), et „Riigikohtu seisukohas lahendis nr 3-3-1-110 on toodud, et tingimuslik kooskõlastus on kooskõlastamata jätmine ja ettepaneku tegemine selle kohta, millise planeeringu võiks haldusorgan kooskõlastada.“ Samas jätab kaebaja märkimata, et Riigikohus võttis sellise seisukoha teistsuguses situatsioonis. Nimelt oli Riigikohtu menetluses olnud vaidlusaluses tingimuslikus kooskõlastuses selgelt viidatud vastuolule seadusega. Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et tolles situatsioonis on tingimuslik kooskõlastus kooskõlastamata jätmine. Nagu kohus juba eelpool mainis, ei ole käesolevas kooskõlastuses viidatud vastuolule seadusega ehk situatsioon on õiguslikult erinev. 5.5 Planeerimisseaduse § 17 lõikest 4 tulenevalt on Kaitseministeerium andnud kooskõlastuse, mitte selle andmata jätnud nagu väidab kaebaja. Samuti on tegemist menetlustoiminguga, mida ei saa kohtus tulenevalt selgelt välja kujunenud kohtupraktikale eraldi vaidlustada. 5.6 Eelpool toodust tulenevalt, ei saa kaebajal ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud ja seetõttu tagastab kohus kaebuse

§ 11lg 31 punkti 5 alusel.

1. Kohus jätab koos kaebuse tagastamisega kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata kaebaja esitatud menetluse peatamise taotluse, kuid peab seoses sellega vajalikuks välja tuua järgnevad asjaolud. 2 6.1 Kaebaja taotleb menetluse peatamist, kuna on teises kohtuasjas (haldusasi nr. 3-10-2715) vaidlustanud käesoleva asjaga sisuliselt seotud lõpliku haldusakti. 6.2 Lõpliku haldusakti vaidlustamisel kontrollib vastavat kaebust menetlev kohus kõiki haldusakti õiguspärasusega seotud asjaolusid. Haldusakti vaidlustamise üheks põhjuseks oli nähtuvalt esitatud kaebusest asjaolu, et Kaitseministeeriumi käesolevas menetluses vaidlustatud kooskõlastuses toodud muudatusettepanekutega arvestati. Seetõttu loeb kohus selgelt asjakohatuks kaebaja väited, et käesolevas asjas vaidlustatud menetlustoimingule võidakse lõpliku haldusakti vaidlustavas kohtuasjas jätta hinnang andmata. Veelgi enam – kaebaja saab nimetatud kohtuasjas ise teha kõik vajalikud sammud, et nimetatud hinnang vaidlustatud kooskõlastusele saaks asja menetleva kohtu poolt antud. Seega on protsessiökonoomika põhimõttest lähtuvalt olukord just vastupidine kaebaja väidetavale – käesoleva kaebuse menetlemine või selle menetluse peatamine oleks isegi lubatava nõude puhul selges vastuolus protsessiökonoomikaga. Seetõttu ei ole kohtul võimalik rahuldada ka menetluse peatamise taotlust. Kohus rõhutab veelkord, et isegi sõltumata teise kohtuasja sisust, ei ole kaebajal käesoleval juhul tulenevalt esitatud nõudest ilmselgelt kohtusse pöördumise õigust.
2. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni. Vastavalt

§ 84

lg 4 p 2 ei tagastata riigilõivu kaebajale, kui kaebus tagastatakse talle seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Riigilõiv jääb riigi tuludesse. 8.

§ 11

lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti pöörduda halduskohtusse. Daimar Liiv Kohtunik 3