3-11-254 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2011.a, Tallinn Haldusasja number 3-11-254 Haldusasi K.-M. H. ja R. L. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 27.01.2011 otsuse nr 13-7/60-15 tühistamiseks ja kohustamiseks pikendama vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamise tähtaega kuni
- veebruarini
- a RESOLUTSIOON Tagastada kaebus K.-M. H.’le ja R. L.’le. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) andis 14.01.2011.a käsipostiga allkirja vastu K.-M. H.’le ja R. L.’le tutvumiseks vastutusotsuse projekti OÜ Autrak Veod maksuvõla sissenõudmiseks, määrates vastuväidete esitamise tähtajaks 21.01.2011.a.
- K.M. H. ja R. L. esindaja V. Valge esitas 19.01.2011.a ja 20.01.2011.a taotlused vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 28.01.2011.a. Maksuhaldur pikendas vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamise tähtaega kuni 28.01.2011.a.
- K.-M. He. ja R. L. esindaja V. Valge esitas 26.01.2011.a PMTK-le taotluse vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 18.02.2011.a, kuna K.-M. H. ja R. L. on oma esindajatele esitanud ca 30 kausta vastutusotsuse projektiga vähemal või suuremal määral seotud dokumente, mida pole võimalik 28.01.2011.a läbi analüüsida ja esitada maksuhaldurile oma seisukohti ja/või vastuväiteid. Lisaks vajab teatud raamatupidamislik dokumentatsioon audiitorbüroo analüüsi ja seisukoha andmist. Tähtaja pikendamist on vaja maksukohustuslase ärakuulamisõiguse tagamiseks.
- PMTK 27.01.2011.a otsusega nr 13-7/60-15 rahuldati taotlus osaliselt ja pikendati vastuväidete esitamise tähtaega kuni 02.02.2011.a (k.a). Põhjendused: K.-M. H. ja R. L. said haldusakti projekti kätte 14.01.2011.a. Tulenevalt maksuhalduri otsusest pikendada vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamiseks tähtaega kuni 28.01.2011.a, on neil olnud aega vastuväiteid esitada 15 päeva. Uue taotlusega soovitakse vastuväidete esitamise tähtaega pikendada kuni 18.02.2011.a. Lähtudes väljakujunenud menetluspraktikast, antakse projektiga tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks tavaliselt 14 – 20 päeva. K.-M. H. ja R. L. edastatud haldusakti projekti maht koos lisadega on 60 lehekülge ning sisulise analüüsi teostamiseks on maksuhaldur nõus tähtaja pikendamise taotluse osalise rahuldamisega ja vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamiseks menetlustähtaja pikendamisega kuni 02.02.2011.a.
- K.-M. H. ja R. L. esitasid 31.01.2011.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 27.01.2011.a otsuse nr 13-7/60-15 tühistamiseks ja PMTK-le ettekirjutuse tegemiseks täiendava menetlustähtaja andmiseks vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamiseks või alternatiivselt PMTK 27.01.2011.a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhjendused: Vaidlustatud otsus eirab ärakuulamisõigust ja on vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 13 lg-ga 1 ja § 50 lg-ga
- Maksukohustuslasele ärakuulamisõiguse tagamine ei ole kohustuslik üksnes siis, kui esineb mõni MKS § 13 lg 2 p-des 1–5 sätestatud alus, mida kaebajatele teadaolevalt ei ole asjas tuvastatud. Kui haldusorgan takistab või piirab ärakuulamisõiguse realiseerimist, on selline tegevus vastuolus põhiseaduse §-st 14 tuleneva hea halduse põhimõttega, kujutades endast olulist menetlusviga, mis sõltumata haldusmenetluse lõpptulemusena tehtava otsuse sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Ärakuulamisõiguse nõuetekohane tagamine eeldab muuhulgas haldusorgani poolt piisava ja mõistliku ajavahemiku andmist, mille vältel oleks menetlusosalisel või tema esindajal võimalik asjas tähendust omavate asjaolude ja tõenditega tutvuda ning kujundada ja formuleerida nende osas omapoolne seisukoht. Eriarvamuse/vastuväite esitamiseks tähtaja pikkuse määramine on maksuhalduri diskretsioon. Tähtaega määrates peab maksuhaldur igal konkreetsel juhul kaaluma, milline oleks see mõistlik tähtaeg, mille jooksul saab maksukohustuslane esitada oma vastuväited/eriarvamuse, seejuures tuleb arvestada ka maksuasja keerukust ja mahtu ning muid olulisi asjaolusid. Otsusega anti kaebajatele vastuväidete esitamiseks aega kokku 13 tööpäeva, mis on ilmselgelt liiga lühike adekvaatsete vastuväidete ja neid põhistavate tõendite esitamiseks. Haldusakti projekti ja selle lisamaterjalide maht on kokku 60 lehekülge ehk märkimisväärselt suur maht võrreldes tavapäraste maksuasjadega. Vastutusotsuse tegemine ei ole levinud ja MKS 40 lg 1 kohaldamise osas puudub kohtupraktika, mistõttu on tegemist keeruka maksuasjaga. Kui kaebajatele antaks piisavalt aega kaasaaitamiskohustuse täitmiseks ja ärakuulamisõiguse realiseerimiseks, saaks maksuhaldur võtta arvesse tõendeid ja asjaolusid, mis välistavad maksuotsuse tegemise. Otsus on motiveerimata ja on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 56 ja MKS § 46 lgga
- Maksuhaldur on põhjendanud tähtaja pikendamata jätmist üksnes oma halduspraktikaga, jättes tähelepanuta 26.01.2011.a taotluses esitatud põhjendused. Selline maksuhalduri põhjendus on ebapiisav ja raskendab kaebeõiguse teostamist. Väide varasemale sellekohasele praktikale ei oma tähtsust, kuna selline praktika võib olla ekslik. Põhimõtteliselt on võimalik, et vaidlustatud otsus on kvalifitseeritav menetlustoiminguna. HKMS § 6 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 võimaldavad kaebajatel taotleda kaebusega sooritamata toimingu sooritamist ja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingu vaidlustamine üldjuhul lubatav, kuid siiski on leitud, et menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav seaduses otsesõnu sätestatud juhtudel ja erandlikult protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Arvestades ärakuulamisõiguse olulisust ja otsuses märgitud vaidlustamisvõimalust, on PMTK 27.01.2011.a otsuse vaidlustamine hädavajalik ja võimalik. Otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebajatel põhjendatud huvi, sest ärakuulamisõiguse mittevõimaldamise korral ei ole välistatud vastutusotsuse tegemine, millega põhjendamatult määratakse kaebajatele kui füüsilistele isikutele suure maksusumma tasumine solidaarselt teise isiku maksuvõla eest. Koos kaebusega esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja PMTK kohustamiseks pikendada vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamise tähtaega kuni 18.02.2011.a. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks kaebuse rahuldamine ja täitmine võimatuks ning kaebajate huvid jääksid kohtuliku kaitseta. Maksuhalduril on võimalik teha vastutusotsus vahetult pärast 02.02.2011.a. Nimetatud ajaks ei jõua kohus kaebust lahendada, mistõttu on vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel välditakse kaebajate olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagatakse kohtuotsuse täitmine. Kui maksuhaldur teeb kaebajate suhtes vastutusotsuse, ei saaks kaebajad realiseerida ärakuulamisõigust, sest vaidlustatud otsusega antud lühikese aja jooksul ei suuda nad oma positsiooni kujundada ega oma arvamust ja vastuväiteid esitada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kooskõlas ka avaliku huviga. Avalik huvi nõuab otsuse langetamist õiguspärase maksumenetluse tulemusena. Adekvaatse tähtaja andmisel on avalik huvi paremini kaitstud, kuna maksumenetluse lõpptulemus ei ole enam menetlusnormide rikkumise pinnalt vaieldav nagu toimunud õigusvastase menetluse korral. Kaebuses on esitatud põhjalikud seisukohad vaidlustatud otsuse õigusvastasuse ja kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise kohta, mistõttu saa pidada kaebust ilmselgelt põhjendamatuks.
- Tallinna Halduskohtu 01.02.2011.a määrusega rahuldati kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustati PMTK-d pikendama vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamise tähtaega kuni 18.02.2011.a, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kaotavad kaebajad pöördumatult võimaluse realiseerida oma kaebusega taotletavat eesmärki, milleks on saavutada ärakuulamisõiguse realiseerimine, ja kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.
- Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2011.a määrusega rahuldati PMTK määruskaebus ning tühistati Tallinna Halduskohtu 01.02.2011.a määrus ja tehti uus määrus, millega jäeti K.-M. H. ja R. L. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebuses vaidlustatud maksuhalduri otsuse näol ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses, mille tühistamist saaks halduskohtus taotleda. Tegemist on menetlustoiminguga, mille vaidlustamine halduskohtus on lubatud üksnes erandlikel tingimustel. Kaebajad on maksuhaldurile esitatud 26.01.2011.a taotluses vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks ja ka kaebuses viidanud peamiselt MKS §-st 13 tuleneva ärakuulamisõiguse tagamisele, mida kaebajate arvates maksuhalduri antud tähtaeg rikub. Kuivõrd kaebajatel on olnud alates vastutusotsuse projekti kätte saamisest 14.01.2011.a kuni vaidlustatud otsuses määratud tähtajani 02.20.2011.a aega 20 päeva vastutusotsuse projektile vastuväidete esitamiseks, ei saa korduvast vastuväidete esitamise tähtaja soovitud ulatuses pikendamata jätmisest teha järeldust, et maksuhalduri antav vastutusotsus oleks igal juhul õigusvastane kaebajate ärakuulamata jätmise tõttu. Sellise väidetava menetlusvea mõju haldusakti õiguspärasusele saab halduskohus sisuliselt kontrollida üksnes vastutusotsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kaebajatel on võimalik oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta maksuhalduri poolt tehtava vastutusotsuse vaidlustamisel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p-i 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
- Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuleb HKMS § 11 lg 31 p 5 sisustada lähtudes HKMS §-st
- Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda (Riigikohtu 15.05.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p-d 14-15; 08.09.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-138-08, p 13; 11.09.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-34-08, p 9; 30.10.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-45-08, p 11; 23.10.2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-53-08, p 8). Samas on Riigikohus 22.06.2010.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-20-10 eelpool nimetatud tõlgendust muutnud ja HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala laiendanud. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.09.2007.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu 17.03.2003.a otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.
- Kuivõrd käesolevas kaebuses vaidlustatud PMTK 27.01.2011.a otsuse nr 13-7/60-15 näol on tegemist menetlustoiminguga. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002.a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5). Kuivõrd erandlikke asjaolusid menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks asjast ei nähtu, on käesolev kaebus kohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebajatele tagastada. Indrek Paukštys Kohtunik