-Määruse V osa peale taotluses 3.isiku kaasamises võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 4 alusel, kuna selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (p 1); ja jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 2).
Kaebaja taotleb kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist, samuti vastustajalt mittetagastatava EÕK riigilõivu ja määruskaebuselt tasutud riigilõivu ning advokaaditasu väljamõistmist vastavalt kohtukulude nimekirjale kokku summas 1060,93 eurot. Kaebaja esindaja märgib, et T. U. pangakonto nr on XXXXXXXXXXX. 2 8. 31.03.2011 teatas vastustaja kohtule, et nõustub käesoleva haldusasja menetluse lõpetamisega
Vastustaja märgib, et on teadlik
lg 5 regulatsioonist, kuid puudutavalt menetluskulusid, vaidleb vastu advokaaditasu suurusele. Vastavalt
Vastustaja leiab, et esitatud advokaaditasu väljamõistmise taotlus, milles avaldatakse advokaadi töötunni hinnaks 2000.- krooni tund, ei ole vajalik ega põhjendatud, arvestades asjaolu, et Tallinnas tegutsevate kokkuleppeliste advokaatide tunnihind on ca 1500.- krooni. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et tema õigusabi osutamise keskmine tunnihinne on just 2000.- krooni. Vastustaja on seisukohal, et sellised nõudmised esitatakse ainult sooviga panna vastustaja rahalistesse raskustesse, kuna kaebaja teab, et vastustaja on mittetulundusühing ning rahalisi ressursse praktiliselt ei oma, mistõttu kõik kulud tuleb lõppkokkuvõttes kanda MTÜ Järvamaa Jahindusklubi liikmetel, s.h. ka kaebajal endal. Vastustaja palub kohtul vähendada väljamõistetav advokaaditasu vajalikkuse ja põhjendatuse piiridesse. Vastuseks kohtu päringule vastustaja majandusliku seisundi ning rahaliste vahendite kujunemise kohta märkis vastustaja, et rahalised vahendid moodustuvad klubi jahimeeste liikmemaksust, mille suuruseks on ühe jahimehe kohta 58 EUR. Samuti esitas vastustaja kohtule vastustaja 2011 eelarve märkides, et sellest nähtub sisuline võimatus teostada eelarveväliseid makseid. 9. 12.04.2011 teatas kaebaja, et ei nõustu vastustaja seisukohaga menetluskulude vähendamise vajalikkuses. Praegune vaidlus on avalik-õiguslik, selliselt avaliku võimu üleandmine riigilt eraõiguslikule juriidilisele isikule ei tohi halvendada kaebaja kui üksikisiku olukorda võrreldes situatsiooniga, kui kohtuvaidlus toimuks ametiasutusest vastustajaga. Menetlusseadus ei seosta menetluskulude väljamõistmist isiku õigusliku vormiga ega ka tema majandusliku seisuga. Seetõttu on vastustaja viited oma õiguslikule vormile ainetud. Pealegi ei ole alust kohelda füüsilist isikut halvemini, kui juriidilist isikut, sest füüsiline isik on majanduslikult selgelt nõrgem. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kohtuvaidluse kaotusest tingitud kahju „tuleb lõppkokkuvõtteks kanda MTÜ Järvamaa Jahindusklubi liikmetel, sh ka kaebajal endal“. Kohtuvaidluse kaotamine MTÜ Järvamaa Jahindusklubi poolt on tingitud sellest, et selle ametiisik / juhatuse esimees hr. Marrandi andis välja selgelt ebaseadusliku korralduse, kusjuures tema oskas selle ebaseaduslikkust pärast ka väga hästi põhjendada. Selle asemel, et vaidest ning kaebusest teadasaamisel oma korraldus viivitamatult kehtetuks tunnistada, asus vastustaja menetlust venitama, mis tõi kaasa menetluskulude suurenemise. RVastS §§ 19-21, MTÜS § 32 alusel on vastustajal regressiõigus hr. Marrandi, kui kahju tekitanud isiku vastu. Selle õiguse mittekasutamine või nõudest loobumine ei tohi negatiivselt mõjutada kaebaja õigusi. Advokaadibüroo Greinoman & Co poolt rakendatav tunnitasu 2 400 krooni / € 153,39 (sh käibemaks) on tavapärane. Kohtupraktika loeb sellist tunnitasu määra kohaseks (vt nt Riigikohtu kohtumäärust nr 3-2-1-132-10). Asjaolu, et teiste advokaadibüroode tunnitasu määr on kõrgem või madalam (allakirjutanule teadaolevalt kõigub advokaadibüroode tunnitasu määr käibemaksuga € 92,40 - € 300 piirides - vt nt http://www.tallinn.ee/g1081s54344), ei ole relevantne. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED I. Menetluse lõpetamine 3 10.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna 18.01.2011 MTÜ Järvamaa Jahindusklubi juhatuse esimehe korraldusega on kaebaja poolt vaidlustatud Järvamaa Jahindusklubi 31.08.2010 korraldus nr 26 tunnistatud kehtetuks (tlk 112 pöördel- 114) ning kaebaja õigused on sellega taastatud ning kaebuse esitajal ei ole põhjendatud huvi asja menetluse jätkamiseks ning kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega
11. Vastavalt
lg-le 2 ei saa menetlusosaline menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebuse esitaja ei ole eraldi kinnitanud kohtule, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest, kuid kuna teda esindab vandeadvokaat, siis kohus eeldab, et ta on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik. Kohus lõpetab haldusasja nr 3-10-2536 menetluse
II. Menetluskulude jaotus 12.
lg 5 kohaselt kannab kohtukulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse
Vastavalt
Riigikohtu halduskolleegiumi 09.04.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-92-06 leidis, et mõiste „kohtukulud“ sisu ja maht tuleb samastada
lg-s 1 defineeritava mõiste „menetluskulud“ omadega.
lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja on taotlenud vastustajalt menetluskulude hüvitamist summas 1060,93 eurot koos käibemaksuga. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tlk 111 pöördel kuni 112 ja tlk 115-117 pöördel). Kaebaja esindaja kohtukulude nimekiri sisaldab järgmisi arveid ja makseid: 1) Riigilõiv EÕK taotluselt 200 EEK/ 12,78 eurot; maksekorraldus (tlk 18); 2) Riigilõiv määruskaebuselt 200 EEK/ 12,78 eurot; maksekorraldus (tlk 37); 3) Advokaaditasu arve nr 0416 summas 9000 EEK/ 575,20 eurot; kaebuse koostamine 2,5 tundi, määruskaebuse koostamine 1,25 tundi; maksekorraldus (tlk 115 pöördel); 4) Advokaaditasu arve nr 0438 summas 4800 EEK/ 306,78 eurot; määruskaebuse vastuse koostamine 2 tundi, maksekorraldus (tlk 116 pöördel); 5) Advokaaditasu arve nr 0467 summas 2400 EEK/ 153,39 eurot; esindus haldusasjas nr 3-10-2536, vastustajale 15.03.2011 päringu koostamine Järvamaa Jahindusklubi juhatuse esimehe 18.01.2011 korralduse kehtivuse kohta – 15 min, halduskohtu 18.03.2011 nõude täitmine 45 min, kokku 1 tund; maksekorraldus (tlk 117 pöördel); Seega nähtub, et kaebaja on kandnud kulutusi järgmiselt: -tasutud on riigilõiv kaebuselt 250 kr/ 15,97 euri, mida nimekirjas ei ole nimetatud; - tasutud on EÕK –lt 200 EEK/ 12,78 euri; -tasutud on määruskaebuselt 200 EEK/ 12,78 euri. - tasutud on õigusabile kulunud 9000 EEK/ 575,20 euri; 4800 EEK/ 306,78 euri; 2400 EEK/ 153,39 euri. Seega kokku õigusabitasu 16 200, 00 EEK / 1035,37 euri. Kulude kandmine on tõendatud. 4 13. Vastustaja on asunud seisukohale, et menetluskulud on ebamõistlikult suured, kuna advokaadi tunnihinne on liialt kõrge (127,82 eurot tund ehk 2000 krooni tund) võrreldes keskmisega ning menetluskulusid tuleb seetõttu vähendada. Tegemist on mittetulundusühinguga, kes ei oma praktiliselt rahalisi ressursse ja mistõttu kõik kulud tuleb lõppkokkuvõttes kanda MTÜ Järvamaa Jahindusklubi liikmetel, s.h. ka kaebajal endal. 14. Kohus leiab, et vastavalt
lg 5 kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
Vastavalt
Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus arvestama kaebuse eesmärki ja kaebuse esitaja tegevust selle eesmärgi saavutamisel. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Kohtu arvates eeldab kaebuse koostamine üldjuhul asja materjalidega põhjalikku tutvumist, selgeks tuleb teha vaidlussuhet puudutavad õigusnormid ja kujundada õiguslik positsioon. Kuivõrd oli esitatud EÕK taotlus ja kuna kohus seda ei rahuldanud, siis tuli koostada määruskaebus, kuna kaebaja kohtumäärusega ei nõustunud. Esindajal on kaebuse koostamiseks kulunud 2,5 tundi, määruskaebuse koostamiseks 1,25 tundi, kokku tehtud tööle on arvestatud tasu 9000 EEK/ 575,20 eurot (koos käibemaksuga). Kaebus puudutab haldusakti motiveerimise küsimusi ja lühikest EÕK taotluse põhistust, alusmaterjal ei ole mahukas. Määruskaebuse esitamise ajaks on kaebuse õiguslikku positsiooni mõnevõrra siiski täpsustatud, kuid tegemist on tavapärase EÕK taotluse sisu ja sõnastusega. Kohus leiab, et kaebuse vormistamiseks ja määruskaebuse esitamiseks asjaga seotud dokumentatsioon ei ole materjalimahukas. Õigusliku positsiooni osas on määruskaebuse esitamise ajaks pidi aga olema tehtud enamus sisulisest tööst. Järgnevalt märgib esindaja, et määruskaebusele vastuse koostamine võttis aega 2 tundi, mistõttu tehtud töö summaks kujunes 4800 EEK/ 306,78 eurot. Määruskaebusega seotult on kaebaja esindaja pidanud ilmselt silmas asjaolu, et ta pidi andma seisukoha Riigikohtule (tlk 66-69). Kohtule nähtub, et märgitud ajaks oli juhiseks Tallinna Ringkonnakohtu lahend ja selle seisukohad, mistõttu kohus leiab, et kaebuse esitamise ja määruskaebuse esitamiseks ning määruskaebusele vastamiseks kaebaja näidatud või kulunud töötundide arv ei saa veel iseenesest põhjendada nõude suurust. Arvestades asja mahtu ja keskmist keerukust ja asjaolu, et edasiselt oli abiks ja toeks just nimelt Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjaolude ja õigusliku positsiooni esitamise kaudu, kes olukorra põhjalikult ka analüüsis ning kujundas õiguslikud positsioonid, siis oli sellest märkimisväärne ja oluline abi kaebaja õigusnõustajale, st abi osutanud kõrge kvalifikatsiooniga juristile advokaadibüroost ei saanud seejärel enam lisanduda olulist ajakulu, et formuleerida oma positsioonid. Kuna mahukam tööosa tuleb vältimatult teha kaebuse esitamisel, siis edasiselt ei saanud töö olla sedavõrd raske ja mahukas, et oleks vajanud täiendavalt oluliselt suurt tööd ja ajakulu. Kohtuistungit asjas ei ole peetud ning menetlus vaibus põhjusest, et vastustaja tunnistas haldusakti kehtetuks, seega ei lisandunud ka järgnevalt vajadust kujundada kaebuses uut õiguslikku positsiooni, mis oleks asja muutnud keerukamaks. Kaebaja esindajal ei tulnud ka enam koguda asjaolusid tõendavaid dokumente ehkki kohus oleks pidanud loogiliselt teada saama menetluse lõpetamise aluste tekkimisest eelkõige kaebaja kaudu ja mitte muude isikute info põhjal tegema ise päringuid, et seejärel esitada nõudeid. Materjalimahukat dokumentatsiooni asjas ei kujunenudki ning puudus vajadus kujundada positsioone eraldi kohtuvaidluseks, mis oleks võinud tuua kaasa vajaduse anda kohtule senisest kaalukamat informatsiooni ja analüüsida lisaks veel muid õigusnorme. 5 Seega ei saa kohus nõustuda kaebaja esindaja taotlusega mõista välja seda liiki asjas antud etapis tema taotletud summa. Tavapäraselt on kohtupraktikas õigusabitasu summas 16 200 kr /1035, 37 euri välja mõistetud nt keerukates asjades riigihankemenetluses, maksuasjades, mahukates DP asjades. Kohus nõustub samas kaebaja esindajaga, et tunnitasu suurusel ei ole määravat tähendust tehtud töö hindamisel ja kaebajale ei saa ka ette heita õigusbüroo valikus. Kuigi kohus möönab, et MTÜ liikmena kaebaja pidi arvestama, et võib tekkida MTÜ-l kohese hüvitamise kohustusel makseraskusi, kui kasutatakse advokaadibüroo teenust, mis on kallis, ei ole kohtul alust jätta tehtud kulutused välja mõistmata põhjusest, et kaebaja oleks ehk saanud kasutada odavamat teenust. Kohtul tuleb samas ka möönda, et kaebuse esitamisel kohtule tuleb pöördujal arvestada, et kohtul on õigus kontrollida õigusabikulutuste põhjendatust ja vähendada hüvitamisele määratavat summat. Vastuseks vastustajale märgib kohus, et seadus ei näe aga ette, et kui kaebaja on pöördunud advokaadibüroosse, siis tuleks tehtud kulutused jätta hüvitamata juhul, kui vastustajaks on MTÜ. Kohus ei saa jätta kulutusi välja mõistmata ka siis, kui kasutati kalli advokaadibüroo teenust. Antud juhul ka ei ole teada, et kaebajal oli üldse võimalus kiirelt kasutada odavamat teenusbürood ning et ta jättis selle võimaluse pahatahtlikult kasutamata. Kohus jääb seisukohale, et põhiosa tehtud tööst tuli ära teha kaebuse koostamisel ja esitamisel ja on hõlmatud kohtukaebuse esitamisel tehtud tööga. Ka on tavapäraselt kohtupraktikas menetluse sellises staadiumis arvestatud, et just nimelt kaebuse esitamisel tuleb teha kogu materjali põhjalik analüüs, kujundada õiguslik positsioon ja vajadusel taotleda EÕK, et olla edaspidiselt kliendi huvides efektiivne ja abistada selliselt ühtlasi ka kohut, et viimane saaks piisava teabe asja lahendamiseks ja menetluse läbiviimiseks. Antud juhul nähtus kohtule, et kaebuses küll oli ka nimetatud, et sellele lisatakse halduslepingud Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi vahel (kaebuses märgitud, et lisad nr 1, 2), kuid tegelikkuses ei ole kohtule niisuguseid lepinguid esitatud ja kohtul tuli üleliigselt aega raisata, et aru saada, mida kaebaja soovis lisada, kuidas neid lepinguid kätte saada jne, mis tegelikult takistas kohtule ligipääsu vajaliku taustamaterjali ja asjaolude juurde ja hägustas kaebuse asjaolusid. Kaebus piirdus sisulises osas vaid tavapäraselt haldusaktidele esitatavate nõuete äramärkimisega ning kohtu informeerimisega, et kaebuse esitaja ise sisulisi asjaolusid täpsemini ei tea ning neid ka ei õnnestunud välja selgitada. Kuigi kaebus on lühike, ei saa kohus lähtuda kulutuse hindamisel kaebuse nn pikkusest, kuid kohtule nähtubki, et kõrge kvalifikatsiooniga büroo juristile riigikohtu lahendite ja põhiseisukohtade esitamine ei ole suuremahuline ja keerukas töö. Samamoodi ei ole seda EÕK taotluse esitamine ja selle formuleerimine. Igal juhul vajaliku teabe puudus nii kaebuse asjaoludes, ebaselgus selle lisades ning edasiselt menetluse kulgemises pärssis tugevasti I astme kohtu tööd. Arvestades vajalike tööde sisu ja mahtu ning keerukust on põhjendatud advokaaditasu arve nr 0416 ja arve nr 0438 eest kulutus summas kokku 9000 kr/ 575,20 euri. Advokaaditasu arve nr 0467 summas 2400 EEK/ 153,39 euri tehtud kulutus tuleb lugeda põhjendatuks, kuivõrd vastustajale 15.03.2011 päringu koostamine Järvamaa Jahindusklubi juhatuse esimehe 18.01.2011 korralduse kehtivuse kohta oli vajalik, kuna kohtule tuli vastata ja sellele võis ka kuluda loogiliselt 15 min; kuna kohus oli teinud nõude, siis halduskohtu 18.03.2011 nõude täitmiseks tuli vastus anda, selleks võis ka kuluda 45 min, kuigi ajaliselt ei ole vastuse koostamine võimatu ka vähema ajaga. Nagu aga kohus eelnevalt märkis, ei ole tehtud töö arvestamisel töötundide hulk selleks ainsaks kriteeriumiks, mis võimaldaks väita, et kulutus peaks olema väiksem. Kuivõrd märgitud tööd ei kanna erilist rakust tehtava töö sisu osas, olid aga vajalikud asja edasiseks menetlemiseks ning vastustaja ei astunud ka ise samme, et välistada edasised vaidlused või päringud, siis tuleb vajalikuks kulutuseks lugeda 2400 EEK/ 153,39 eur ulatuses. Kohus on samas teinud võrdluse ka haldusasjas nr 3-10-3123 väljamõistetud õigusabitasus, mil sarnases asjas esindaja oli palunud õigusabitasu summas 383,47 euri ja tehtud tööks oli kaebuse formuleerimine, selle esitamine kohtule ning EÕK taotluse esitamine ja 38,35 euri 6 menetluse lõpetamise taotluse formuleerimiseks. Kuna kohus oli viidanud eelnevalt kohtupraktikale ja märkinud, et keerulistes asjades ei ole ka esitatud nii suuri nõudeid ning kohtud ka ei ole välja mõistnud keerulistes asjades välja õigusabitasule ca 1035, 37 euri suuruseid summasid, siis toob kohus kaebajale võrdlemiseks täpsemad andmed, et kaebaja saaks võrrelda ja veenduda, et kohus on kohtupraktikat ka kontrollinud. Kulunõuded haldusasjades, milles tehti ka kohtuotsused, nt 3-10-1317 jäid nõuded 12 576 kr, 25 600 kr piiresse; haldusasjas nr 3-10-1302 oli esitatud suur nõue 4381,22 eur, kuid vaidlus oli ka eriliselt ulatuslik, nõue sisaldas suuri tõlkekulusid; haldusasjas nr 3-09-3099 oli nõue 23 690 kr ja kohus mõistis välja 10 000 kr. Tegemist on riigihanke asjadega, mis on sisult keerukad ja materjalimahukad. Tallinna Ringkonnakohus on riigihankevaidluses haldusasjas nr 3-10-1317 (menetlus
lg 1 p 4 kohaselt lõpetati), lugenud poolele väljamõistetud põhjendatud kohtukuluks 640 eurot, kuigi poole nõue oli suuremas summas.
lg 10 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja MTÜ Järvamaa Jahindusklubi on kohtule esitanud omapoolse seisukoha ning 2011 aasta eelarve (tlk 135), millest nähtub, et vastustaja rahalised vahendid laekuvad vastustaja liikmetelt. Vastustaja poolt esitatud eelarvest nähtub, et eelarveväliste maksete tegemine võib osutada keerukaks. Samas ei ole see siiski võimatu. Näiteks on planeeritud ürituste ning laskevõistluste auhinnafondi 2735,1 eurot. Kaebaja vaidles menetluskulude vähendamisele vastu, leides, et see halvendab kaebaja kui üksikisiku kaebeõigust. Samuti viitab kaebaja vastustaja poolsele regressiõigusele, mille kohaselt saab vastustaja kulud juhatuse liikmelt sisse nõuda. Kohus leiab, et ebaõiglane oleks siiski jätta välja mõistmata kaebaja tehtud õigusabikulutused täies ulatuses või neid veelgi vähendada, kuivõrd kohus lähtub antud juhul asjaolust, et kaebuse esitamise õigust ei saanud antud juhul piirata ehkki tuleb möönda, et nii kaebaja kui ka vastustaja oleksid saanud kohtuasja puhkemist vältida, kui oleks lahendatud sisetülid ilma kohtu vahenduseta. Asjaolu, et vastustaja näol on tegemist MTÜ-ga, kes ei oma peale liikmemaksude muid vahendeid, ei tähenda, et kohtuvaidluse puhkemisel ei peaks MTÜ arvestama oma tegevuses, et tal tuleb kanda ka kohtukulusid, kui ta on teinud mingi otsuse ja seda tuleb kohtus vaidlustada. Vastustajal oli võimalus kiirelt ja koheselt leida kaebajaga kohtuväliseid lahendusi ja rakendada kontrollimeetmeid liikmete ja isikute tegevuse üle. Kuna seaduse kohaselt kohus hindab vajalikku tööd ja hindab tehtud kulutuste põhjendatust, siis eeltoodust tulenevalt kohus vähendab kaebajale väljamõistetavat menetluskulude suurust kuni 728, 59 euroni seadusest tuleneval alusel ja põhistusel. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja vajaliku kulutuse suuruseks kujuneb 9000 kr + 2400 kr, kokku 11 400, 00 kr/ 728,59 euri. 15. Lisaks õigusabitasule tuleb vastustajal hüvitada ka kaebajal tekkinud kohtukulud. Kohtukuludeks on vastavalt
Kaebuse esitaja on esialgse õiguskaitse taotluselt tasunud riigilõivu 200 krooni (tlk 18) ja määruskaebuselt tasunud riigilõivu 200 krooni (tlk 37). Seega tuleb vastustajal kaebuse esitajale hüvitada kaebaja poolt tasutud EÕK ja määruskaebuse riigilõiv kokku summas 400 krooni/ 25,56 euri. 7 16. Vastustajal tuleb kanda väljamõistetud õigusabikulud ning tasutud riigilõivud T. U. kontole XXXXXXXXXXX AS SEB Pank kahe kuu jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. IV. Riigilõivu tagastamine 17.
lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. T. U. poolt 30.09.2010 on tasutud kontolt XXXXXXXXXXX AS SEB Pank 450 krooni selgitusega T. U. kaebus Järvamaa Jahindusklubi peale ja EÕK taotlus (tlk 18). Kaebaja palub haldusasja 3-10-2536 menetluse lõpetamisel tagastada riigilõiv.
U. kaebuselt tagastamisele riigilõiv summas 15,98 eurot (250 krooni). V. Kolmanda isiku kaasamise taotlus (A.O. taotlus)
lg 1 p 4 alusel (halduskohus lõpetab asjas menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud). MTÜ Järvamaa Jahindusklubi juhatuse esimehe 18.01.2011 korraldus, millega tunnistati käesolevas asjas vaidlustatud korraldus nr 26 kehtetuks, on algatatud vaidemenetlus. 19. Kohus leiab, et A. O. taotlus tema kolmanda isikuna kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetlus käesolevas haldusasjas kuulub lõpetamisele
lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud korraldus nr 26 on vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud. A. O. väitel on ta menetlusse kaasamata jäetud 3.isik. Kohtule nähtub, et A. O. soovib enda kaasamist füüsilise isikuna põhjusest, et tema taotlusel algas menetlus suurulukilubade kehtetuks tunnistamiseks. Kohtule esitatud andmete põhjal pidi A. O. olema käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusest ja selle kehtetuks tunnistamisest 18.01.11 korraldusega olema teadlik juba varasemast ajast; taotluse enda kaasamiseks esitas A. O. alles 16.03.11.a. Kui A. O. pöördus kohtusse tema 3.isikuna kaasamiseks 16.03.11, siis nähtub, et kohtud on juba teostanud menetlustoimingud ja kohus oli juba ka määranud menetlusosalised, neid toiminguid enam muuta ei saaks. A. O. märgib, et ta on esitanud vaide MTÜ Järvamaa Jahindusklubi juhatuse esimehe 18.01.11 korraldusele, kuid vaidemenetluses väidetult taotletud EÕK ei ole lahendatud, seega ei ole esitatud andmetel korralduse täitmine/kehtivus peatatud. Vaide on ta esitanud väidetult 07.02.11.a. ja selle tulemusi ei ole teada. Seega nähtub kohtule, et 31.
O. seadusega tagatud õigusi ja vabadusi. A. O. ka ei ole välja toonud, millised temale kuuluvad subjektiivsed õigused on kaitstavad T. U. kaebuse kaudu. Kohus juba märkis, et juhul, kui korraldus nr 26 oleks puudutanud A. O. õigusi, tuleks tal vaidlustada see haldusakt. Isiku kaasamine 3.isikuna ei võimalda sellist õiguskaitset, mis on ette nähtud kaebajale ja millised õigused on kaitstavad üksnes läbi individuaalse kaebuse esitamise. Käesolevaks ajaks on olemas Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.11.a. lahend nr 3-10-3123, milles lahendatakse A. O. määruskaebust tulenevalt J. R. kaebusest. Kaebaja on ka teises haldusasjas leidnud, et teda tulnuks menetlusse kaasata 3.isikuna. Tallinna Ringkonnakohus on muuhulgas võtnud seisukoha küsimuses, kas A. O. on menetlusse kaasamata kolmas isik. Kuivõrd käesoleva haldusasja ja J. R. kaebuse asjaolud on samased ja vaidlustatud oli samuti MTÜ Järvamaa Jahindusklubi juhatuse esimehe 31.08.10.a. korraldus (ainult teise isiku osas), siis nähtub ringkonnakohtu seisukoht, et kohus on nõustunud I astme kohtu seisukohaga, et A. O. ei ole menetlusse kaasamata jäetud 3.isik.
lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses menetlusosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud.
lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Antud haldusasjas nr 3-10-2536 ei oleks põhjust A. O. taotlusest nähtuvalt pidada teda selliseks isikuks, keda tulnuks menetlusse kaasata. Lisaks selgitab kohus, et Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-10-3123 kolmanda isiku küsimuses andnud seisukoha, millest nähtub, et kohus on seisukohal, et JahiS § 34 lg 1 näeb ette, et jahiluba on ulukiküttimise õigust tõendav dokument, mis peab ulukile jahipidamisel kaasas olema; jahiluba antakse jahitunnistust omavale isikule. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eristatakse jahilubadest suurulukiküttimise luba. JahiS § 34 lg 3 näeb ette, et jahiloa annab, selle hinna kehtestab ja kehtivusaja lubatud jahiaja piires määrab jahipiirkonna kasutaja või tema volitatud esindaja, välja arvatud sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud juhtudel. JahiS § 9 lg 1 kohaselt antakse jahimaa kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga ning sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on jahipiirkonna kasutusõiguse luba õigus saada muuhulgas mittetulundusühingul, mille liikmeks on füüsilised isikud. HMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosalised haldusakti andmist taotlev isik (taotleja); p 2 kohaselt isik, kellele haldusakt on suunatud (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 näeb ette, et isik võib nõuda haldusakti andmist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma ja see puudutab isiku õigusi. P-is 16 märgitakse, et Käesolevas asjas on vaidlus puhkenud jahimaa kasutajaks oleva mittetulundusühingu poolt jahilubade andmise üle. Kaebuse esemeks halduskohtumenetluses on haldusakt, millega tunnistati J. R.’le antud jahiload, täpsemalt suurulukiküttimise load kehtetuks. P-is 17 märgitakse, et Halduskohtumenetluses on menetlusosalisteks HMS § 11 lg 1 p-s 2 osutatud isik, kellele haldusakt on suunatud (adressaat), ja HMS § 11 lg 1 p-s 3 osutatud isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt puudutab (kolmas isik). HMS § 11 lg 1 p-s 1 osutatud isik, kes on taotlenud haldusakti andmist, on kohtumenetluses menetlusosaline vaid siis, kui ta on ühtlasi kas haldusakti adressaat või kolmas isik, kusjuures nii HMS § 11 lg 1 p-s 3,
S § 6 lg-s 1 peetakse silmas isiku subjektiivseid õigusi, mitte aga isiku volitusi haldusorganisiseselt asju korraldada. P-is 18 leiti, et A. O. on MTÜ Järvamaa Jahindusklubi Koigi jahtkonna esimehena teinud jahindusklubi juhatusele ettepaneku tunnistada jahtkonna endise esimehe poolt väljastatud suurulukiküttimise load kehtetuks. Miski nimetatud ettepanekus ei viita asjaolule, et lubade kehtetuks tunnistamist, mis puudutab 15 loa saajat või kasutajat, taotles A. O. oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Nii jahtkonna esimehena jahilubade kehtetuks tunnistamise taotlemine kui ka kõik määruskaebuse esitaja väited ja seisukohad, mis puudutavad A. O. tegutsemist Koigi jahtkonna esimehe ja jahindusklubi volinikuna, viitavad haldusorgani sisestele erimeelsustele, mida halduskohus ei lahenda. A. O. poolt jahtkonna esimehena jahilubade kehtetuks tunnistamise taotlemine ja juhtpositsioon jahindusklubis või jahtkonnas ei ole asjaolud, mille tõttu saaks asuda seisukohale, et tegemist on käesolevas kohtuasjas kolmanda isikuga, kuna need ei ole puutumuses isiku subjektiivsete õigustega. P-is 19 leitakse, et Määruskaebuse esitaja on osutanud ka asjaolule, et ta on Koigi jahtkonna jahimees (A. O. sõnul jahtkonna liige) ning jahindusklubi esimehe
lg 41 kohaselt määruse peale, millega kohus käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või menetlusest kõrvaldab, võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
1 lg 3 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva ( menetluse lõpetamise ja kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates). Seega käesoleva määruse osas on määruskaebuse esitamise tähtajaks 10 päeva arvates määruse saamisest. 11 Karin Kalmiste Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.