lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuna kostja on 20.01.2011.a vastuses põhivõlgnevuse osas hagi õigeks võtnud, tuleb hagiavaldus selles osas rahuldada
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 958.67 eurot. Kostja vaidleb vastu viiviste ja intressi väljamõistmisele. Muuhulgas viitab kostja asjaolule, et ta oli laenu võtmisel psüühiliselt ebastabiilne. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt on tühine tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oli krediitkaardi lepingu sõlmimise ajal otsusevõimetu. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks ning seega ei saa lugeda tehingut tühiseks. Poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 407 kohane arvelduskrediidi leping. VÕS § 94 ja § 401 tuleneb kostja kohustus tasuda hagejale krediidi kasutamise eest intressi, intressi suuruseks on lepingu kohaselt 12% aastas ning hageja on seda õigesti arvestanud kuni lepingu ülesütlemiseni. Seega rahuldab kohus hageja nõude intressi osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 185.25 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tekkis kostjal kohustus hagejale krediit tagastada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist krediidi tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest ning viivise suuruseks on lepingu kohaselt 11% aastas. Kuna lepingujärgne intressimäär on kõrgem kui viivise määr, ei ole viivise määr seadusega vastuolus. Hageja on õigesti arvestanud viiviseid alates lepingu ülesütlemisest ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 38.25 eurot.
Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1182.18 eurot. Asjaolu, et kostja võib olla maksejõuetu, ei ole seaduse kohaselt hagiavalduse rahuldamata jätmise aluseks. Kostja esitatud väited tema sissetulekute kohta kuuluvad arvestamisele täitemenetluses, kui kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei täida. Kostjal tuleb sel juhul arvestada ka lisanduva täituritasuga. Menetluskulud
lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 3000 krooni ja tasutud riigilõivu 3000 krooni. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist summas 191.73 eurot. Arvestades hagiavalduse mahtu ja vähest keerukust peab kohus põhjendatud õigusabikulude suuruseks 95 eurot. Kostja ei ole esitanud hagile sisulisi vastuväiteid, on hagi osaliselt õigeks võtnud ning kohus lahendab vaidluse lihtmenetluses istungit määramata. Kokku mõistab kohus kostja hageja kasuks menetluskuludena välja 286.73 eurot. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.