lg 3 kohaselt, kohalikul omavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Seoses sellega kostja leiab, et hagejal kui keskmiselt hoolsal isikul peaks olema vastavasisuline ehitusprojekt, mille alusel ning kohaselt hageja oleks pidanud ehitama oma kinnistul kanalisatsioonisüsteemi.
lg 3 p-st 1, on ehitise omanik kohustatud korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle (omanikujärelevalve).
Ehitise omanikul on õigus nõuda enne ehitamise algust ettevõtjaga lepingu sõlmimist, milles lepitakse kokku tagatise liigis ja suuruses ettevõtja tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks ehitise omanikule. Seoses eeltooduga kostja leiab, et hageja ei ilmutanud vajalikku hoolsust kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel. Vastasel juhul hageja oleks kogunud ehituse käigus piisavalt dokumentaalseid tõendeid, näitamaks kostja rolli antud asjas ning kostja tehtud töö mittevastavust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTUISTUNG Jaan Keerdo poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et temal oli kostjaga suuline kokkulepe, et kostja paigaldab kanalisatsioonitrassi saunast septikuni ja septikust tulenevalt maja asukohani, paigaldab kaevust puhta vee trassi saunani, ehitab välja imbväljaku ja paigaldab septiku. Kostja oli see, kes näitas kuhu trassid tuleb kaevata ning kostja ise pakkus talle abi, et ta tuleb teeb tööd ära. Töötasu maksis ta pärast tööde valmimist sularahas 20 000 krooni. Hiljem kui tekkisid probleemid, teavitas ta kostjat mitmel korral nendest. Hageja soovib kostjalt välja mõista kahjuna 49 137 krooni. Arto Rammul’i esindaja Fred Sooläte, seletustest nähtub, et ta eeldab et hageja rajaneb oma nõude VÕS § 115 lg 1 ning hageja peab tõendama, et kostja on süüdi puuduste tekkimises, samuti et kahju on tekkinud ning kui suur kahju on. Kostja vaidlustab ka hageja poolt esitatud arved. Hageja poolt esitatud kahju suurus ei ole tõendatud. Samuti ei tõesta kostja kutsetunnistus seda, et inimene on võimeline iseseisvalt selliseid töid teostama. Arto Rammul’i poolt kohtule antud ütlustest nähtub, et hageja kutsus teda appi vajalike tööde teostamiseks. Tööde tegemine toimus hageja juhendamisel, tööde valmimiseks mingit tähtaega ei olnud. OÜ Sanitex sellist teenust ei pakkunud vaid tegeles sanitaartehniliste tööde pakkumisega korterelamutele. OÜ Sanitex läks ta tööle hageja juures tööde tegemise ajal, tal on lukkseppsanitaartehniku haridus. Raha maksis hageja etappide kaupa, töötasu maksis hageja sularahas ja tehtud töö eest maksti talle 5000 krooni. Hageja käis tema juures rääkimas, et vesi jookseb valetpidi, hoopis majja sisse mitte välja ja ütles et see on tema süü. KOHTU PÕHJENDUSED Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja on seisukohal, et temal hagejaga lepingulist suhet ei ole. Samas on nii hageja kui ka kostja kinnitanud, et perioodil 17.08 – 15.10.2006.a töötas kostja hageja juures, et rajada kanalisatsioonisüsteem ning et tehtud töö võeti hageja poolt vastu 15.10.2006.a ja et tehtud töö eest tasuti samuti 15.10.2006.a. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine. Seega oli antud töölepingu esemeks kanalisatsioonisüsteemi rajamine ning poolte lepinguline suhe vastab töövõtulepingu tunnustele. 3 Mõlemad pooled on kohtus kinnitanud, et tööde teostamiseks lepiti kokku tehtava töö eest saadav tasu. Hageja poolt antud seletustest nähtub, et ta maksis kostjale tehtud töö eest 20 000 Eesti krooni. Kostja poolt antud ütlustest nähtub, et ta sai hagejalt tehtud töö eest 5000 krooni. Kuna kostja võtab omaks tehtud tööde eest 5000 krooni saamise ja muud tõendid kohtul puuduvad, siis kohus loeb tõendatuks, et poolte vahel lepiti kokku töötasus 5000 krooni, mis ka kostjale hageja poolt maksti. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik. Hageja on seisukohal, et kostja poolt teostatud töö ei vasta kokkulepitule, kuna reovee torustik on paigaldatud 1,8 m sügavusele, mis on allapoole püsiva põhjavee taset, seega liiga sügavale. Hageja on esitanud kohtule Keskkond & Partnerid arvamuse (tl 8), mille kohaselt kanalisatsioonisüsteemi ehitamise käigus on tehtud põhimõtteline viga ja kanalisatsioonitorustik, septik kui ka imbsüsteem on paigaldatud liiga sügavale. Kostja väidab, et kõik tööd tehti hageja juhendamisel. VÕS § 642 lg 1 sätestab töövõtja vastutuse üldise põhimõtte, mille kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 641 lg 2 p 1,2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et hageja avastas puudused 2007.a kevadel ning teavitas puudustest ka kostjat. Kostja on kohtus kinnitanud, et hageja käis temaga ilmnenud puudustest rääkimas ja palus need kõrvaldada. Seega on hageja kostjat teavitanud esinevatest puudustest mõistliku aja jooksul. Antud asjas on tuvastatud, et hageja rajas oma kinnistul kanalisatsioonisüsteemi, mis on rajatis
Kanalisatsioonisüsteemi rajamine on ehitustegevus
lg 6 p 1 kohaselt.
lg 1 p 10 kohaselt ehitise omanik on muuhulgas kohustatud tagama ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus. Kohtule esitatud Tartu Kutsehariduskeskuse tõendist 25.03.2010.a (tl 34) nähtub, et Arto Rammul õppis ajavahemikul 29.09.1992.a - 22.06.1995.a lukksepp-santehniku erialal ja Arto Rammul’le on väljastatud kutsekeskharidust tõendav kutsetunnistus. Antud tõendist ei nähtu, et kostja oleks ettevõtja ehitusalal või vastutav spetsialist
§de 41 ja 47 mõtte kohaselt. Seega ei saa käsitleda kostjat, kui vastavaid eriteadmisi omavat professionaali. Üldreeglina VÕS § 642 lg 1 mõtte kohaselt vastutab ehitaja ehitusvigade eest alati. Üheks erandiks, millal ehitaja siiski oma töö puuduse eest ei vastuta, on sätestatud VÕS §-s 641 lg 3. 4 VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. VÕS § 14 lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kuigi VÕS § 641 lg 3 kohaselt vabaneb töövõtja üldjuhul vastutusest, mille on põhjustanud tellija poolt tööde läbiviimise kohta antud juhis, rõhutab seadus, et töövõtja on kohustatud juhised nende sobilikkuse ja otstarbekuse osas üle kontrollima. Ehituslepingute puhul on tavaline, et töövõtjale antavad juhised ei pärine mitte tellijalt endalt, vaid tema palgatud arhitektilt, insenerilt või mõne muu valdkonna spetsialistilt. Arvestades, et poolte vahel kokkulepitud töövõtulepingu esemeks oli ehitise teenindamiseks rajatise ehitamine ja et
lg 4 p 6 kohaselt võib omanikujärelevalvet teha ehitise omanik, siis on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb lugeda tõeseks kostja väited selle kohta, et tööd teostati hageja juhendamisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ei oleks teadnud, et kostja ei oma vastavat kvalifikatsiooni ja pädevaid teadmisi antud töö tegemiseks. Samuti ei leidnud kohtus tõendamist asjaolu, et kostja ei oleks vastavalt VÕS § 641 lg 3 mõttele piisavalt kontrollinud tellija poolt antud juhiseid. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 järgi koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kostja ei omanud nõutavaid teadmisi antud töö tegemiseks siis ei saanudki hageja kostjalt oodata nõutavat profesionaalsust ning antud juhul ei ole kohtus leidnud tõendamist kostjapoolne kohustuste rikkumine. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.