) § 475 lg-le 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud
lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TMS § 74 lg 9 kohaselt hinna vaidlustanud isiku poolt kulude ette tasumata jätmisel loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Seega on täitemenetluse seadustikus toodud tagajärg samane
lg-s 1 toodud hagi läbivaatamata jätmise tagajärjega (hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud). Eeltoodu tõttu on õige tõlgendada TMS § 74 lg-s 9 toodud tagajärge tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt avalduse läbivaatamata jätmisena. Seega jätab kohus võlgniku poolt eksperdikulude tasumata jätmise tõttu Tartu kohtutäitur Oleg Sirotini avalduse eksperdi määramiseks täiteasjas nr 187/2010/275 läbi vaatamata. Tulenevalt TMS § 74 lgst 9 tuleb õiguslikult asuda seisukohale, et võlgnik Liudmila Drozhalina ei ole vaidlustanud kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinda, mistõttu langeb kohtu jaoks ära käesoleva kohtumenetluse alus ja kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.
lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Tulenevalt
lg-st 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.