) § 429 lõikes 3 sätestatust teavitas kohus 14.06.2010 kostjat hagist loobumise avalduse esitamisest, määrates seisukoha esitamiseks tähtaja 28.06.2010. 28.06.2010 teatas kostja esindaja, et kostja on nõus asjas menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu ning esitas taotluse 3 600 krooni suuruse menetluskulu väljamõistmiseks hagejalt. Taotluse põhjenduste kohaselt enne hagist loobumise teate kättesaamist tegi kostja ettevalmistusi vastuse koostamiseks, mis seisnes juriidilises konsultatsioonis ja tõendite kogumises ja komplekteerimises. 13.07.2010 täpsustas kostja esindaja menetluskulude nõuet, paludes hagejalt kostja kasuks välja mõista 3000 krooni, kuna kostja on käibemaksukohuslane ja tal on võimalik käibemaks summas 600 krooni tagasi arvestada. Hageja vaidleb vastu kostja menetluskulude nõudele. Hageja soovib avalikku kohtuistungit, et saada advokaadilt tõestust, mida ta on teinud ja kui kaua aega tal selleks kulus. Advokaaditasu lepitakse kokku kliendilepingus, mida aga kostja sõlminud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.
lõike 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna hageja on aru saanud, et tema haiguse süvenemine ei olnud põhjustatud kostja poolsest väärast ravist. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
).
lõike 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lõike 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lõike 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades kohtule menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavad dokumendid. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 3000 krooni. Kohus lahendab kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse antud juhul kohtuistungit pidamata, kuivõrd seadus ei näe ette, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lahendatakse kohtuistungil. Kohus ei pea otstarbekaks pidada kohtuistungit ka põhjusel, et see suurendaks menetluskulusid veelgi.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Arvest nr 284 08.06.2010 nähtuvalt on kostja esindaja poolt õigusabi osutamine kostjale seisnenud hagiavaldusega tutvumises, juriidilises nõustamises hagi põhjendatuse osas ja kostja vastuse koostamises kokku 2 tunni ulatuses. Õigusabilepingu sõlmimine kostja ja advokaadibüroo vahel on tõendatud arve nr 284 väljastamise ja selle tasumisega kostja poolt, mida kinnitab toimikus olev maksekorraldus. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukusastet ning kostja esindaja poolt menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega, on kostja õigusabikulud summas 3000 krooni põhjendatud ja vajalikud vastavalt
Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 3000 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.