lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebuse väited rahuldamata. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki kostja seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks kuulub hageja nõue rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea
lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et töövõtulepingu hind oli kokku lepitud ühiku maksumuses ja mitte lepingu hinnas konkreetselt. Apellant heidab maakohtule ette, et kohus ei hinnanud 26.07.2010 kokkuleppe tõlgendamisel, et kokkuleppes kajastatud summa vastab pooltevahelise töövõtulepingu p-s 12.1.2 nimetatud 2,75 %-le lepingu hinnast (31 391 krooni). Vaidluse lahendamisel ei omanud aga tähendust üksnes see, kas kostja sai või ei saanud aru sellest, millises ulatuses on tal tööde eest tasumata ja seetõttu ei pidanud maakohus tõlgendama kokkulepet üksnes garantii suurusest lähtudes. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei lükka kostja seadusliku esindaja ütlused ümber tunnistaja O.T. ütlusi selle kohta, et tunnistaja andis 11.04.2007 arve ja akti üle 2007 aprillis kostja töödejuhataja M. S.. Tunnistaja ütles kohtuistungil akti ja arve üleandmise kohta M.S. järgmist: „Võib arvata, et see võis toimuda aprilli alguses 2007.a. Ma ei tea, miks see akt on allkirjastamata. Raha oli arvatavasti laekunud ja keegi ei pannud seda tähele, miks see akt on allkirjastamata.“ Tunnistaja ebakindlus on seletatav pika aja möödumisega vaidlusalustest sündmustest. Kostja juhatuse liikme L.K. vande all antud seletuse kohaselt oli „kokkuleppe sõlmimise ajal kostja nägemus, et võlg on 0 krooni. /…/Enne novembrit, kui faksiti arve ja akt, mingit nõuet selle arve osas kostjale ei esitatud.“ Maakohus leidis tunnistaja O.T. ütlusi koosmõjus kostja juhatuse liikme L.K. vande all antud seletustega hinnates õigustatult, et nimetatud tõendite pinnal pole võimalik täie kindlusega väita, et vaidlusalused arve ja akt tegelikult aprillis 2007 üle anti. 7
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda.
lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ele Liiv Ulvi Loonurm 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.