Kostja lõpetas töölepingu ette teatamata ja lahkumishüvitist maksmata. Samuti ei pakkunud kostja hagejale tulenevalt
Töölepingu lõpetamine on tühine, kuna hagejal ei ole keelatud töötada autojuhina. Tulenevalt OÜ M. 16.03.2010 tervisekontrolli tulemusest, on hagejal vastunäidustatud töötamine öisel ajal ja otseses tolmukeskkonnas. Kostja oleks saanud hageja tööle rakendada päevasel ajal ja oleks võinud parandada kaubalaos ventilatsioonitingimusi. Kostja ei andnud hagejale kasutamiseks eririietust ja individuaalseid kaitsevahendeid. Kostja kasutas laos konveierite tolmust puhastamiseks sururõhku, mis on kategooriliselt keelatud. Öötöö ja laotolm ei saa olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Töölepingu ülesütlemine oli seaduslik. Hageja ei esitanud töövaidluskomisjonile viivisenõuet ja seda ei saa antud menetluses läbi vaadata. Viivisenõue on alusetu ja arvestus ebaõige. Kostjal ei olnud võimalik kohandada töökohta ja töötingimusi hagejale sobivaks ning pakkuda teist tööd. Hagejal keelati teha öötööd ja viibida otseselt tolmukeskkonnas. Kostja ütles töölepingu üles
lg 1 alusel töötajast tuleneval mõjuval põhjusel - hageja tervisliku seisundi tõttu.
lg-s 1 toodud loetelu ei ole ammendav ja töölepingu saab selles sättes toodud alustel lõpetada ka siis, kui esineb mõni muu, vastavates alapunktides otseselt nimetamata asjaolu. Kostja arvates ei tohi töötajat lubada tööle, mis on vastunäidustatud. Isegi juhul, kui seni pole vastav vastunäidustus töö tegemist takistanud või muul moel ilmnenud, võib see edaspidi tuua kaasa tõsisema haigestumise, sh kutsehaigestumise. Töösuhte jätkumine senistel tingimustel, arvestamata arsti poolt määratud vastunäidustusi, ohustaks oluliselt hageja tervist ning hageja poolt oleks arstliku otsuse eiramine seadusvastane ning ebaeetiline. Kostja on teinud kõik 2
lg 1 alusel tühiseks, luges, et hageja tööleping ei lõppenud 08.04.2010 ülesütlemisega ja lõpetas hageja töölepingu
Kohus mõistis kostjalt hagejale välja hüvitise 3100,35 eurot. Kohtuotsuse kohaselt on pooltel vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine
lg 1 alusel tulenevalt
Töölepingu ülesütlemine
lg 1 alusel eeldab mõjuva põhjuse olemasolu, mille loetelu on lõike 1 punktides 1-8. Seaduses puudub viide, et tegemist oleks lahtise ja näitliku loeteluga nagu kostja väidab. Kohus leidis, et kostjal puudus alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks
08.04.2010 avalduses ütles kostja hagejaga töölepingu üles lähtudes OÜ M. 16.03.2010 tervisekontrolli otsusest (TVK toimik lk 67)
Seega on kostja 08.04.2010 ülesütlemise avalduses selgelt viidanud, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu terviseseisundi tõttu. Kehtiva seaduse kohaselt võib tööandja terviseseisundi tõttu öelda töölepingu üles, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (
Töövaidluskomisjoni 02.08.2010 istungil tunnistas kostja, et hagejal ei esinenud terviseseisundit, mis takistanuks tal töö tegemist ning hageja tuli tööga toime. Kostja tunnistas, et hageja ei olnud pika aja vältel viibinud isegi ajutisel töövõimetuslehel (TVK toimik lk 5-6). Vastupidiseid tõendeid kostja hageja terviseseisundi kohta ei esitanud. Kostja ei tõendanud, et tal ei olnud võimalik kohandada töökohta ja muuta töötingimusi töötajale sobivaks. OÜ M. 27.11.2008 töökeskkonna riskianalüüsis on toonud välja asjaolud, kuidas kemikaalide ja tolmu kahjustused ära hoida või nende mõju vähendada ning millised abinõud kasutusele võtta (toimik lk 41-45). Eeltoodud töökeskkonna riskianalüüs puudutab kõiki töötajaid, kes eelmärgitud töökeskkonnas töötavad. Seega on kostjal kohustus töökeskkonda parendada ja võtta kasutusele abinõud, mis vähendaksid riske. Tööandja kohustus on anda töötajatele vajalikud kaitsevahendid (sh kaitseprillid, respiraatorid, näomaskid), mis on nimetatud OÜ M. analüüsis. Seega kostja vastuväide, et hageja ei küsinud kaitsevahendeid, on ainetu. Kostja ei ole tõendanud, et võttis kõik võimalikud abinõud kasutusele enne töölepingu lõpetamist. 3
Kuna töölepingu lõpetamiseks puudus seaduslik alus, tuleb tööleping lugeda lõppenuks alates 07.07.2010, so peale 90-päevase tähtaja möödumist. Töövaidluskomisjonile esitatud hageja palgatõendi kohaselt on hageja keskmine töötasu 1033,45 eurot (TVK lk 80), kolme kuu töötasu seega 3100,35 eurot, mis tuleb kostjalt
Kuna hageja ei esitanud viivisenõuet töövaidluskomisjonile, jättis kohus viivisenõude rahuldamata. Kohus nõustus kostjaga, et hüvitis on sanktsioon töölepingu ülesütlemise tühisuse eest, millelt viivist ei arvestata. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 28.02.2011 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi täielikult rahuldamata. Kohus tõlgendas ebaõigesti
§-i 87 ja §-i 88, asudes seisukohale, et töölepingu ülesütlemisel
lg 1 alusel on kohaldamise eelduseks mõjuva põhjuse olemasolu, mille loetelu on lõike 1 punktides 1-8 ning seaduses puudub viide, et tegemist oleks lahtise ja näitliku loeteluga. Kohus leidis ebaõigesti, et kostjal puudus alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks, kuna eeldused lõpetamiseks puuduvad. Kohus juhindus ebaõigesti
lg 1 p-st 1, kuna nimetatud punkti alusel ei ole tööandja töölepingut üles öelnud. Kostja ütles töölepingu üles 08.04.2010
lg 1 alusel töötaja terviseseisundi tõttu.
lg-s 1 on sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu näidisloeteluna ja loetelu ei ole ammendav, mis nähtub otseselt sätte sõnastusest. Võivad esineda ka muud
lg 1 alapunktides nimetamata töötaja isikuga seotud mõjuvad põhjused, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. See, et
lg 1 ei näe ette töölepingu ülesütlemise aluseid kinnise loeteluna, nähtub ka töölepingu seaduse eelnõu 299 SE seletuskirjast. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles
lg 1 alusel töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, milleks antud juhul oli töötaja tervislik seisund, mille tõttu on tervisekontrolli tulemusena töötervishoiuarsti poolt töötajale määratud vastunäidustused öötööks ja otseseks viibimiseks tolmukeskkonnas. Antud juhul aga on töötervishoiuarst märkinud töötervisekontrolli otsuses konkreetse vastunäidustuse ning otsuses ei ole ühtegi viidet võimalikele meetmetele, millise rakendamisel oleks konkreetsele töötajale antud töökeskkonnas töötamisel riskifaktori mõju piisavalt välistatud. Seega ei olegi konkreetses töökeskkonnas selle töötaja töö jätkamine võimalik. Töösuhte jätkumine, arvestamata arsti poolt määratud vastunäidustusi, ohustaks oluliselt töötaja tervist ning tööandja poolt oleks arstliku otsuse eiramine seadusvastane ning ebaeetiline. Seega oli hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt 08.04.2010
lg 1 alusel töötaja terviseseisundi tõttu, seaduslik ja kehtiv, kuivõrd ülesütlemise aluseks oli töötajast tulenev mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Antud juhul on töötajast tulenevaks mõjuvaks põhjuseks töötaja tervisekontrolli tulemusena pädeva töötervishoiuarsti poolt töötajal tuvastatud vastunäidustused, eelkõige otsene viibimine tolmukeskkonnas. Kuna töölepingu ülesütlemine töötajaga on seaduslik ja kehtiv, puudub alus hüvitise väljamõistmiseks. Töölepingu ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata oli vältimatu, seaduslik ja lähtus töötaja tervise ohustamise vältimise vajadusest. Vastustaja seisukoht 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 4
Kostja leidis, et vastavas lõikes esitatud aluste loetelu ei ole ammendav, vaid näitlik. Ringkonnakohus nõustub selles osas kostjaga. Kuid sellest hoolimata saab töötajast tuleneval asjaolul toimuv ülesütlemine toimuda vaid mõnel
§-s 88 sätestatud alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et esinesid asjaolud, mis võimaldasid töölepingu
§-st 88 tulenevalt või mõnel muul alusel üles öelda. Kostja kinnitas 27.05.2011.a toimunud kohtuistungil, et talle oli teada, et kostja peab tõendama, et hageja ei saanud oma terviseseisundi tõttu senist tööd teha. Ringkonnakohtu hinnangul kostja vastavaid asjaolusid kohtu ette toonud ega tõendanud ei ole. Kostja leidis, et asjaolu, et hageja ei saa oma senist tööd teha, tuleks järeldada töötervishoiu arsti otsuse alusel (vt TVK t lk 67). Sellest dokumendist vastavat järeldust teha ei saa. Vastupidi, viidatud dokumendis tegi arst järelduse, et hageja võib jätkuvalt töötada oma senisel tööl. Kuigi vastavas dokumendis on märgitud, et hagejale on vastunäidustatud öötöö ja otsene viibimine tolmukeskkonnas (laotolm, pakendipapp vm), ei saa sellest järeldada, et töötingimused, kus hageja töötas, olid sellised, et hageja töötamine nendes tingimustes oleks olnud välistatud. Ringkonnakohus märgib, et kuigi käsitletavas dokumendis märgiti vastunäidustusena ka öötöö, siis kohus seda võimaliku ülesütlemise alusena ei käsitle, sest kostja esindaja kinnitas 27.05.2011.a toimunud kohtuistungil, et öötöö ei olnud asjaolu, mille tõttu kostja oleks lepingu üles öelnud. Teiseks märgib ringkonnakohus, et ka tolmukeskkonnas otsese viibimise vastunäidustus ei saa tõendada ülesütlemise alust, sest töötervishoiuarsti otsuses ei ole järeldatud, et konkreetsed hageja töötingimused oleksid vastunäidustatud. Vastupidi, kui hageja töötingimuste osas saaks üleüldse mingi järelduse töötervishoiu arsti otsuse alusel teha, siis saaks selle dokumendi alusel järeldada, et hageja töötingimused olid hageja jaoks sobilikud, sest arst järeldas, et hageja võib senist tööd edasi teha. Järeldust, et töötingimused, kus hageja töötas, olid hagejale sobimatud, ei saa teha ka ühegi muu asjas kogutud tõendi alusel. Sellist järeldust ei saa teha ka kostja poolt viidatud kostja töökeskkonna riskianalüüsi alusel. 27.05.2011.a kohtuistungil palus kohus viidata kostjal kõikidele tõenditele, mille alusel saaks sellist järeldust teha ja kostja viitas töökeskkonna riskianalüüsi osale, mis käsitles tolmu (vt TVK t lk 70). Vastavas riskianalüüsi osas on märgitud: „Ruumides võib esineda tolmu, kuna hulgilaos ja laos seisavad kaubad kõrgetel riiulitel ning neid on raske puhastada. Töötajad on rahul valitud koristusfirma tööga. Pidevalt puhastatakse põrandat ka põrandapesumasinaga.“ Sellise märkuse alusel ei saa järeldada, et kostja laos esineb hageja jaoks töötamist välistaval määral tolmu ja et hageja peab sellise tolmu sees viibima lubamatul määral. Ükski muu tõend kostja ettevõttes tolmu esinemist ei käsitle. Ka kostja poolt viidatud muu riskianalüüsi osa (vt TVK t lk 75) ei käsitle tolmu kostja ettevõttes, vaid räägib tolmu kui sellise kahjulikkusest üldiselt. Seda, et kostja töötingimused olid hageja jaoks lubamatud, ei tõenda ka 27.05.2011.a toimunud kohtuistungil antud hageja ütlus, kus hageja kinnitas, et ta puutus lubamatu tolmuga 5
Kostja väide, et kostja ei pidanudki oma töökeskkonda ümber kujundama või hagejale kaitsevahendeid pakkuma, ei ole kohane, sest
lg 2 kehtib sõltumata sellest, kas töötervishoiu arst kaitsevahendeid oma otsuses mainib või mitte. 9. Eespool toodud põhjustel asub kohus seisukohale, et erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ei esinenud ning töölepingu ülesütlemine oli
Maakohus leidis õigesti, et tööleping tuleb lugeda
Maakohus leidis õigesti, et nendel asjaoludel tuleb
lg-st 1 tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses. Maakohus lähtus hüvitise väljamõistmisel kostja poolt esitatud keskmise palga suurusest. Nendel põhjendustel tuleb lugeda, et maakohtu otsuse resolutsioon on õige ja see tuleb jätta muutmata. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus rahuldas hagi vaid osaliselt ja ca pooles ulatuses. Ka apellatsioonkaebuses vaidlustati menetluskulude jaotust ja selles osas oli apellatsioonkaebus põhjendatud. Sellest tulenevalt tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tiit Kollom Kaupo Paal Ande Tänav 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.