← Eesti

2-10-57944/15

Obsah (6)§ 646§ 438§ 656§ 442§ 436§ 9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2011. a., T

§ 646alusel RESOLUTSIOON: 1.

Tühistada Pärnu Maakohtu

  1. märtsi
  2. a. otsus M. S. hagis OÜ A. vastu töövaidluses ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
  3. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
  4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Selgitused:
  5. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
  6. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
  7. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
  8. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kostja avaldus, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  9. märtsil
  10. a. esitas OÜ A. Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus hagimenetluse korras läbi vaadata M. S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse põhjusel, et kostja komisjoni
  11. oktoobri
  12. a. otsusega ei nõustu. Avalduse kohaselt esitas M. S. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus OÜ-lt A. välja mõista töölepingu ülesütlemise hüvitise kolme kuu töötasu ulatuses summas 13.050 krooni (3 x 4350) ja lugeda töölepingu lõppenuks
  13. juunist
  14. a. töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg. 2 p. 3 alusel. Hageja palus lugeda töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks. Selles märkis hageja, et tema töösuhte lõppemise aluseks pidas tööandja ebaõigesti TLS § 88 lg. 1 p.
  15. Hageja leidis, et kostja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust küll väljamõistetud hüvitise osas, kuid ei ole seda vaidlustanud töölepingu lõpetamise aluse osas. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud õigus tööleping koheselt lõpetada, töövaidluskomisjoni otsuse punktil 2 ei ole seaduslikku alust. Hageja on eiranud tööandja korraldusi ja rikkunud töökohustusi. Esimese astme kohtu otsus
  16. märtsi
  17. a. otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi. Kohus lõpetas M. S. ja OÜ A. vahelise töölepingu
  18. juunil
  19. a. TLS § 91 lg. 2 p. 3 alusel ja mõistis OÜ-lt A. M. S. kasuks välja hüvitise 834, 05 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. 2 TLS § 28 lg. 2 p. 1-2, § 91 lg. 2 p. 3, § 100 lg. 4, § 104 lg. 1, § 105 lg. 2 ning ITVS § 24 lg. 1 ja 4, § 25 lg. 1 alusel kuulub hagi rahuldamisele. Töövaidluskomisjon on hagejale määranud hüvitise töölepingu ülesütlemisel TLS § 91 lg. 2 p. 3 alusel arvestuslikus summas 13.050 krooni õigustatult ja seaduslikult. Kostja avalduses töölepingu ülesütlemise aluseid pole vaidlustanud. Seega töölepingu lõpetamine ühepoolselt hageja poolt TLS § 91 lg. 2 p. 3 alusel on seaduslik. Hageja oma avalduses töövaidluskomisjonile palus lugeda avaldaja tööleping lõppenuks
  20. juunil
  21. a. TLS § 91 lg. 2 p. 3 alusel ja mõista tööandjalt avaldaja kasuks välja töölepingu ülesütlemise hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses summas 13.050 krooni. Töövaidluskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kohtus ja komisjonis tuvastatu alusel kuulub hagi rahuldamisele täielikult. Apellatsioonkaebus OÜ A. palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole otsuse tegemisel juhindunud

§ 438

lõikes 1 ega § 442 lõikes 8 sätestatust, sest otsuse põhjendavas osas ei ole kohus märkinud tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi, tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadusi, mida kohus kohaldas. Kohtuotsuses puudub täielikult kogutud tõendite analüüs ning ka otsuse põhjendus. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada

§ 656lg.

1 p. 5 alusel põhjusel, et maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule.

§ 646

kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg.

1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

§ 656lg.

1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõustuda tuleb kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt maakohtu otsus on puudulik ega vasta seaduses otsuse kohta sätestatud nõuetele. See tingib otsuse tühistamise ja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Maakohus on otsuse sissejuhatuses märgitu kohaselt lahendanud pooltevahelist töövaidlust, kuid vastuolus

§ 442lg.

2 punktiga 5 ei ole hagi eset selles nimetatud. Vastuolus sama paragrahvi lõikega 7 ei sisalda hageja nõudeid ega nende aluseks olevaid asjaolusid ka otsuse kirjeldav osa. Nii ei ole otsuse põhjal mõistetav, millised nõuded olid esitatud, kuidas hageja neid nõudeid põhjendas, milliste hageja väidetega kostja nõustus ja millistega ei nõustunud, ja seega, milline oli töösuhtest tekkinud vaidluse ulatus.

§ 436lg.

1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 438lg.

1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad

§ 442lõikes 8.

Osundatud lõike lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu 3 järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seega peab maakohtu otsus sisaldama järeldusi selle kohta, millised nõuded on esitatud, millised on nende nõuete alused (faktilised asjaolud, millega nõudeid põhjendatakse) ning millised nõuded ja millisel põhjendusel kohus rahuldab. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohtu otsus ei sisalda mingeid faktilisi asjaolusid, mille kohus oleks tuvastanud, ega mingit hinnangut tõenditele, nende analüüsist rääkimata. Otsusest ei nähtu ka kohtupoolset hinnangut menetlusosaliste väidetele ega põhjendust, miks kohus kostja väidetega ei nõustu. Otsuse resolutsioonis on kohus ebaõigesti märkinud, et lõpetab pooltevahelise töölepingu, sest TLS 5. peatüki 2. jao sätete kohaselt on ülesütlemiseks seaduses sätestatud aluste olemasolu korral õigustatud töölepingu pooled, mitte kohus, kohtul on aga pädevus kontrollida, kas tööleping öeldi selle poole poolt üles kehtivalt. Otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik otsuse puudust kõrvaldada. Seaduse kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus (

§ 9lg.

3 – tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti), see eeldab ka vaidluse kohta tehtud lahendit, mis vastab kohtuotsusele seaduses sätestatud põhilistele nõuetele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõigepealt eelmenetluse ülesannete täitmise käigus tuvastada, millised on need nõuded, mis tuleb hagimenetluses läbi vaadata, selgitada seda, millised on poolte faktilised ja õiguslikud väited, aga samuti, millised on tõendid, mida pooled soovivad esitada oma väidete tõendamiseks. Maakohtul tuleb vaidlus lahendada kohtuotsusega, mis vastab seaduses kohtuotsuse kohta sätestatud nõuetele. Poolte vahel menetluskulude jaotamise üle tuleb maakohtul otsustada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.