VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Menetlustoiming 2-08-61632 28. juunil 2011.a, Narva Tamara Šabarova Ž G hagi A G vastu ühisvara jagamise nõudes Hageja: Ž G (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: eestkostja G V (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk (Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ Jõhvi osakond, asukoht Rakvere 14; 41532 Jõhvi; e-post: allan.valk@hansalaw.ee; tel: 3370 495; GSM 5057 155) Kostja: A G (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: jurist Emma Kakosjan (e-post: kakosjan@inbox.
- ru)Hagimenetlus 28.06.2011, avalik kohtuistung Istungisekretär Olesja Tvoronovitš, tõlk Riina Palmi Hageja esindajad, kostja ja tema esindaja Hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise otsustamine RESOLUTSIOON 1. Võtta hageja Ž G seadusliku esindaja G V hagist loobumine vastu. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-61632 Ž G hagis A G vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohtu selgitus: vastavalt TsMS §-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. MENETLUSKULUDE JAOTUS Hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-61632 jätta riigi kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post vmknarva.menetlus@kohus.
- ee)15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või Tsiviilasi nr 2-08-61632 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Tamara Šabarova menetluses on tsiviilasi nr 2-0861632 Ţ G hagis A G vastu ühisvara jagamise nõudes. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.07.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-1726, mis jõustus 12.05.2010, Ţ G (isikukood XXX, elukoht XXX) eestkostjaks määrati tema ema G V (isikukood XXX, elukoht XXX) ning seadis eestkostet Ţ. G kõikide asjade ajamiseks. Viru Maakohtu 21.04.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-61632 rahuldati Ţ. G riigi õigusabi taotlus ning anti talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ţ. G riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaadi vanemabi Allan Valki Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ-lt Jõhvi osakond. 07.07.2010 hageja seaduslik esindaja G. V esitas kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks ja 08.07.2010 avalduses kinnitas, et menetluse lõpetamise tagajärjed on talle selgitatud ja arusaadavad. Viru Maakohtu 25.10.2010 määrusega otsustati mitte vastu võtta hageja Ţ. G seadusliku esindaja G. V kohtule 07.07.2010 esitatud hagist loobumist ja mitte lõpetada menetlust antud asjas. Menetlus tsiviilasjas nr 2-08-61632 jätkub. 14.03.2011 saabus kohtusse Ţ. G avalduse, mille kohaselt palub ta peatada tsiviilasja nr 2-0861632 menetluse. Avalduses seisab ka G. V allkiri. 01.04.2011 hageja esindaja riigi õigusabi korras seisukoha kohaselt kohtule on esitatud avaldus, millele on väidetavalt allakirjutanud advokaadi esindatav (Ţ G). Avalduses palutakse antud tsiviilasja menetluse peatamist. Põhjuseid, miks tsiviilasja menetluse peatamine vajalik on ja kui kauaks, pole avalduses välja toodud, mistõttu ei oska advokaat rohkemat väita, kui, et selline avaldus tuleks rahuldamata jätta. Viru Maakohtu 04.04.2011 määrusega jäeti hageja Ţ G taotlus tsiviilasja menetluse peatamiseks rahuldamata. 09.06.2011 saabus kohtusse hageja Ţ. G ja tema seadusliku esindaja G. V ühiselt allkirjastatud avaldus, mille kohaselt palutakse lõpetada tsiviilasja nr 2-08-61632 menetlus kuna poolte suhted muutunud paremaks. Avaldusele on lisatud Narva linna Sotsiaalabiameti töötaja seisukoht, mille kohaselt G V seisukoht põhineb Ţ G perekonna olukorra tundmisel. Olukord Ţ. G perekonnas muutus paremaks ja selle tagajärjel võib lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. 28.06.2011 kohtuistungil hageja seaduslik esindaja toetas oma avalduse, loobus hagist, palus lõpetada asjas menetluse ning kinnitas kohtule, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on arusaadavad. Endiste abikaasade G suhted on paranenud ja Ţ. G ütles emale, et andis avalduse kohtusse läbimõtlemata. Hageja esindaja riigiõigusabi korras nõustus hagist loobumisega, palus lõpetada asjas menetluse ning kinnitas, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on arusaadavad. Advokaat kohtus nii Ţ. G kui ka G. V Narva linna Sotsiaalabiameti töötaja juuresolekul. Hageja ja tema seaduslik esindaja kinnitasid advokaadile, et G suhted on paranenud ja Ţ. G ei soovi enam ühisvara jagada. 2
(4)Tsiviilasi nr 2-08-61632 Kostja ei ole nõus hagist loobumisega ja menetluse lõpetamisega, ta soovib jagada ühisvara. Pooled on tõesti elavad ühes korteris, kuid abielulised ja majanduslikud suhted ei ole taastatud. Kostja esindaja arvab, et ühisvara saab jagada ka kohtuväliselt, näiteks notari kaudu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg-s 4 on sätestatud, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega ja hageja riigi õigusabi korras esindaja seisukohadega leiab, et hageja seadusliku esindaja avaldus hagist loobumisest käesoleval ajal ei ole ilmses vastuolus hageja Ţ. G huvidega. Hagi esemeks on abikaasade ühisvara jagamine, milles hageja palub jagada ühisvara selliselt, et korteriomand (XXX) jääks hageja ainuomandisse, aga kinnistu (registriosa nr. XXX, XXX) ja sõiduauto Opel Astra Caravan kostja ainuomandisse. Kohus leiab, et olukorras, kus endised abikaasad hakkasid elama ühes korteris, hagejal on soov taastada suhted, ei ole hagist loobumine ja menetluse lõpetamine ilmses vastuolus Ţ. G huvidega. Samuti ei riku see ei poolte õigused ega avalikku huvi kuna neil on võimalus jagada ühisvara ka kohtuväliselt. Kui asjaolud muutuvad kostjal on igal ajal õigus esitada hagi vara ühisuse lõpetamiseks. Ülaltoodu alusel võtab kohus hagist loobumist vastu ja lõpetab seetõttu asja menetlust. Vastavalt TsMS §-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 4 kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-08-61632 TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ţ. G oli vabastatud menetluskulude tasumisest (riigilõiv ja eksperditasu). Arvestades Ţ. G olukord, et ta on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isik, leiab kohus õiglaseks vabastada teda menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 4
(4)