lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui
lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud
alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Kohtuistungil 30.06.2011 kostja tunnistas, et laps põlvneb temast. Seega leiab kohus, et alaealise E. V.i põlvnemine V. P.ist on tõendamist leidnud. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt
on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (
2 Vastavalt
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (
Kuupalga alammäär 2011. aastal on 278,02 eurot elatise miinimummäär ühele lapsele seega 139,01 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited Kehtestatud elatise alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja seaduslik esindaja nõuab miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. elatise väljamõistmist Kostja võttis hagi 30.06.2011 toimunud kohtuistungil õigeks. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (
) § 94, § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus E. V.i hagi V. P.i vastu. TsMS § 632 lg.4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Pooled lühendasid kokkuleppel apellatsiooni esitamise tähtaega 3 päevale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad asjas kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Helgi Vinni Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.