1 Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Asjaolud ja hageja nõue. 10.05.2011 esitas Eesti Haigekassa Viru Maakohtule hagi kostja J G`i vastu võlgnevuse summas 36,26 euro nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 12.05.
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kohtu poolt kätte toimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ei ole, mistõttu kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. 2
lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 6 lg 1 ja 2 kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi. Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. Ravikindlustuse seaduse ( RaKS ) § 3 lg 1 kohaselt on ravikindlustuse kindlustusandja Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa). RaKS 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kostja J G põhjustades kannatanule A M`le tervisekahjustuse, mille tõttu viimane pöördus SA Ida-Viru Keskkhaigla ja SA Kirde-Kohaliku Haigla poole, on kohustatud hüvitama Eesti Haigekassale viimase poolt SA Ida-Viru Keskkhaigla ja SA Kirde-Kohaliku Haigla poolt kantud tervishoiuteenuse kulud. Kostja ei ole kulusid hüvitanud, mistõttu kuulub temalt hageja kasuks väljamõistmisele 36,26 eurot (567,30 krooni). Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.