← Eesti

2-11-21198/4

Obsah (9)§ 187§ 371§ 363§ 139§ 122§ 340§ 372§ 173§ 168

2-11-21198 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise päev ja koht Viru Maakohus Kristel Vedro 21. juuni 2011, Narva kohtumaja Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad 2-11-21198

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud E J esitas

  1. mail 2011 Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Viru Maakohus jättis
  2. mail 2011 avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o avaldaja andmete ja nõude täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Avaldaja ei ole puudusi kõrvaldanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus tuvastas, et avaldaja ei ole puudusi kõrvaldanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 17 alusel on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 1 p 9 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Menetlusdokumentidele esitatavad vorminõuded on sätestatud

§-des 363 ja 338, mille lõike üks punkti üks alusel märgitakse menetlusdokumendis menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Esitatud avalduses puudub avaldaja isikukood.

§ 363

lg 1 p 1 järgi märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Avaldus on esitatud täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu aegumise tõttu. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 11 on sätestatud kohtu pädevus täitemenetluses. Täitemenetluse lõpetamine ei kuulu kohtu pädevusse. TMS §-s 48 on sätestatud täitemenetluse lõpetamise alused ning vastavalt TMS § 50 lg-le 1 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega. Seega ei saa avaldaja pöörduda kohtusse nõudega lõpetada täitemenetlus. Kooskõlas TMS § 218 lg-ga 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. See tähendab, et võlgnik võib kohtus vaidlustada kohtutäituri otsust (nt otsust, millega jätab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamata). Käiguta jätmises määruses märkis kohus, et avalduses esitatud nõue on ebaselge ning avaldajal tuli oma nõue selgelt märkida avalduse resolutsioonis.

§ 371

lg 1 p 10 alusel ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

§ 139

lg 2 p 2 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu ka avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult.

§ 122

lg 3 järgi on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita asjas tasutakse riigilõivu 63,91 eurot. Avalduselt ei olnud tasutud riigilõivu. Kohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid avaldaja jättis puudused tähtaegselt kõrvaldamata.

§ 340

¹ lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 340

¹ lg 2 alusel kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes

§ 340¹ lg-st 2 keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest.

Vastavalt

§ 372

lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse 2

(3)võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 372

lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Kooskõlas

§ 173

lg-ga 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-21198 tuleb jätta avaldaja kanda. Kristel Vedro Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.