KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni
- a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2285 Haldusasi S. T. kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamiseks ebaõigete andmete ümberlükkamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- märtsi
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S. T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: S. T. Vastustaja: Kaitsepolitseiamet RESOLUTSIOON Jätta S. T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- märtsi
- a otsus kohtuasjas nr 3-10-2285 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kaitsepolitseiamet avaldas
- aasta aprillis Kaitsepolitseiameti
- a aastaraamatu (edaspidi aastaraamat), mille peatükis „Korruptsioonivastane võitlus“ alapealkirjaga „Korruptsioon riigieelarveliste vahendite ja riigivara kasutamisel“ avaldati järgmine lõik: „Pistise ja altkäemaksu võtmise juhtumite kõrval esineb endiselt aeg-ajalt ka ametnike poolt usalduse kuritarvitamist ning eelarveliste vahendite omastamist.
- a juulis edastas Kaitsepolitseiamet prokuratuuri kriminaalasja Kaitseliidu ülema nõuniku S. T. tegevuse kohta, keda kahtlustatakse usalduse kuritarvitamises ning kelmusele kaasaaitamises. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mängis S. T. 2005.-
- aastal kokku oma varasemate töökaaslastega ning korraldas nendele kuuluvalt äriühingult Kaitseliidule Tallinna Kesklinnas asuva hoone soetamise ligi 37,8 miljonit krooni kallimalt, kui oli selle tegelik turuväärtus. Hoone turuväärtuse kunstlikuks suurendamiseks esitati Kaitseliidule tuntud kinnisvarafirmade nimelt fiktiivsed ostupakkumised hoone turuväärtusest rohkem kui 2 korda kõrgemale hinnale. Tähelepanuväärne on seejuures ka 3-10-2285 asjaolu, et vahetult pärast tehingu toimumist lahkus S. T. Kaitseliidust ning asus sama firma teenistusse.”.
- S. T. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles ettekirjutuse tegemist Kaitsepolitseiametile avaldada viivitamatult omal kulul teated Kaitsepolitseiameti kodulehel aadressil www.kapo.ee/est/aastaraamatud; Rahvusraamatukogus, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Sisekaitseakadeemia raamatukogudes ja maakondade keskraamatukogudes ning üleriigilise levikuga päevalehes selle kohta, et nimetatud lõigu kolmas ja neljas lause on tõele mittevastavad. Kaebust põhjendati järgmiselt: 1) vastustaja väidete tõelevastavuse korral oleks kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlus lõppenud süüdimõistva kohtuotsusega. Tegelikult mõisteti kaebaja õigeks kõigis kolmes kohtuastmes; 2) aastaraamatu avaldamisega ei täida vastustaja julgeolekuasutuste seaduse §-s 4 toodud ülesandeid, vaid see on vastustaja eralõbu; 3) vastustaja ei ole näidanud, milles seisnes tema õigustatud huvi kaebaja kohta selliste andmete avaldamiseks; 4) õige on vastustaja seisukoht, et ümber saab lükata ainult faktiväiteid. Aastaraamatus kaebaja kohta avaldatud tekst ei sisaldanud väärtushinnanguid, vaid ainult ebaõigeid faktiväiteid. Seejuures on põhjendamatu vastustaja käsitlus, mille kohaselt aastaraamatus avaldatud tekst jagatakse mõnesõnalisteks ning oma olemuselt sisutühjadeks osadeks; 5) tükeldades pika lause paarisõnalisteks juppideks, luuakse kunstlikult olukord, kus info, mida lause oma terviklikkuses kannab, hägustub või hoopiski kaob. On selge, et lause võib sisaldada mitmeid faktiväiteid, kuid see ei anna alust asuda lauset tükeldama, mille tagajärjel lause kui terviku olemus ja selle tähendus hajub; 6) lugedes aastaraamatus kaebaja kohta käivaid lauseid, on igale mõistlikule isikule arusaadav, et vastustaja väidete kohaselt on kaebaja toime pannud kuriteo; 7) nõustuda ei saa vastustajaga, et väljendid „mängis kokku“ ning „ligi 37,8 miljonit krooni kallimalt, kui oli selle tegelik turuväärtus“ on väärtushinnangud, mitte faktiväited; 8) Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-5-07 kohaselt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Vastustaja veebilehel alapealkirja all „Kus kaitsepolitsei aastaraamatut lugeda saab?“ on avaldatud, et aastaraamatuga saab tutvuda Rahvusraamatukogus, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Sisekaitseakadeemia raamatukogudes ja maakondade keskraamatukogudes. Riigikohtu eeltoodud seisukohta arvestades lasub vastustajal kohustus andmete ümberlükkamiseks.
- Kaitsepolitseiamet palus jätta kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja poolt kohtule esitatud taotlust ei tulene ühestki materiaal- ja menetlusseadusest ega Eesti õiguspraktikast.
- Tallinna Halduskohtu
- märtsi
- a otsusega jäeti S. T. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused oli järgmised: 1) riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-63-07 asunud seisukohale, et selle sätte alusel on isikul muu hulgas õigus nõuda avaliku võimu kandjalt tema kohta avaliku võimu teostamisega seoses avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Seejuures võib kohus juhinduda VÕS § 1047 lõikes 4 sätestatust; 2) kaebaja eksib, kui ta leiab, et vastustaja väidete kohaselt on kaebaja toime pannud kuriteo. Vaidlusaluses aastaraamatu lõigus märgitakse, et kaebajat kahtlustatakse, mitte ei süüdistata süüteo toimepanemises. Nimetatud väited on aga täiesti erineva kaaluga. Kahtlustatav on isik, kellele ei ole veel süüdistust esitatud ja ei ole teada, kas esitataksegi; 2
(6)3-10-2285 3) vastustajal on õigus, et vastustaja ega ka halduskohus ei saa olematuks või ebaõigeks tunnistada fakti, et S. T. kahtlustati
- aastal kuriteo toimepanemises. Kaitsepolitseiamet üksnes kahtlustas kaebajat kuriteo toimepanemises, süü küsimust ei tõstatatud, kuna seadusest tulenevalt Kaitsepolitseiametil selleks pädevus puudub ning süütuse presumptsioonist lähtudes ei saa seda ka kahtlustuse alusel teha. Vastustaja vaid edastas kriminaaltoimiku koos kohtueelse menetluse kokkuvõttega prokuratuurile, kes koostas süüdistusakti. Kohus mõistis kaebaja temale inkrimineeritud süüteos õigeks, mis tähendab seda, et isik on temale esitatud süüdistusest puhas ning süü küsimus on ära langenud; 4) halduskohtul puudub pädevus hinnata sisuliselt kriminaalmenetlustoiminguid. Samuti puudub halduskohtul pädevus kohtueelse menetluse kokkuvõttes toodud asjaolude ümberlükkamiseks või nende hindamiseks. Need väited, mille ümberlükkamist kaebaja taotleb, sisalduvad kohtueelse menetluse kokkuvõttes ning on toodud ka süüdistusaktis. Seega ei saa halduskohus kohustada vastustajat avaldama kaebaja poolt soovitud teksti kaebuses toodud sõnastuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- S. T. apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
- märtsi
- a otsus tühistada järgmistel põhjendustel: 1) kohtuotsusest ei nähtu, et halduskohus oleks analüüsinud aastaraamatu neid lõike, mis sõnaselgelt toodi kaebuses välja. Seega on kaebus jäänud sisuliselt lahendamata, sest halduskohus ei ole võtnud mingitki seisukohta kaebuses osundatud kahe lõigu suhtes; 2) halduskohus jättis kaebuse rahuldamata põhjendusega, et aastaraamatus ei tõstatatud kaebaja süü küsimust. Samas ei arutanud halduskohus kaebajaga seda, kas ja millist mõju kaebusele omab aastaraamatus kaebaja süü küsimuse tõstatamata jätmine. Seega on halduskohus teinud vastuolus TsMS § 351 lõigete 1 ja 2 ja § 436 lõikega 4 üllatusliku otsuse. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-137-09 ja nr 3-2-1-144-07 rõhutatud, et kohtuotsus ei või olla üllatusliku iseloomuga. Nimetatud sätete rikkumine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Asjaolu, et vastustaja jättis aastaraamatus süü küsimuse tõstatamata, ei saa omada mingit tähtsust. Vastupidine arusaam tähendaks, et vastustaja võib aastaraamatus esitada tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid seni, kuni ei puudutata süüd. Kaebus esitati halduskohtule põhjendusega, et aastaraamatus kaebaja kohta esitatud kaks lauset kajastasid ebaõigeid faktiväiteid. Tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamise nõue ei sõltu VÕS § 1047 kohaselt sellest, kas andmete avaldaja on lisaks ebaõigetele andmetele väitnud ka kaebaja tegude süülisust. Halduskohtu vastupidine arusaam on ilmses vastuolus viidatud materiaalõigusnormiga; 3) ebaõige on seisukoht, et halduskohtul puudub pädevus kohustada vastustajat avaldama ebaõigete andmete ümberlükkamise teade kaebuses toodud sõnastuses. Kaebuses ei vaidlustatagi kriminaalmenetlustoiminguid, vaid aastaraamatus avaldatud faktiväiteid. Aastaraamatus jutukeste avaldamine ei ole kriminaalmenetlustoiming kriminaalmenetluse seadustiku mõttes. Sõltumata sellest, kas vaidlustatud tekstilõigud pärinevad kohtueelse uurimise kokkuvõttest või süüdistusaktist, jääb andmete avaldajale kohustus tagada avaldatud andmete tegelikkusele vastavus. Avaldatud andmed tegelikkusele ei vastanud ning seda seisukohta on kaebaja ulatuslikult põhjendatud. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks kaebaja seisukohti hinnanud TsMS § 442 lg 8 alusel.
- Kaitsepolitseiamet palub jätta S. T. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) antud asjas ei ole niivõrd oluline hinnata, kas aastaraamatu kaks lõiku koosnevad üksnes faktiväidetest või on nende hulgas ka väärtusotsustusi, kuivõrd küsimus sellest, kas esitatud lõigud kvalifitseeruvad faktiväidetena ka vastustaja aastaraamatu peatüki „Korruptsioonivastane võitlus“ alapealkirjaga „Korruptsioon riigieelarveliste vahendite ja riigivara kasutamisel“ teksti kui terviku kontekstis. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise esmase eeldusena peab kohus kindlaks tegema hageja kohta avaldatud informatsiooni 3
(6)3-10-2285 juhtmõtte. Oluline on järgida kirjutise konteksti, mis aitab ära hoida väärtõlgenduste ja hinnangute andmist. Aastaraamatus oleva vaidlustatud lõigu juhtmõte on fakt, et
- aastal kahtlustati S. T. kuriteo toimepanemises. Sellest tulenevalt on halduskohus õigesti märkinud, et vastustaja ega halduskohus ei saa olematuks muuta fakti, et kaebajat kahtlustati
- aastal kuriteo toimepanemises; 2) vastustaja nõustub kaebajaga, et kaebaja süü küsimus temale süüks pandavate kuritegude toimepanemise osas ei saa omada aastaraamatus esitatud väidete hindamisel mingit tähtsust. Sedasama tunnistas ka halduskohus, ent kaebaja tõlgendas seda arusaamatutel põhjustel selliselt, nagu oleks kohus lähtunud otsuse tegemisel kaebaja süüst. Kaebaja süü küsimus ei saanud ega tohtinudki halduskohtumenetluses kuidagi arutlusele tulla. Samuti pole seda kohtuotsuses põhjendusena välja toonud halduskohus. Seega lahendas halduskohus vaidluse esitatud ja tuvastatud asjaolude pinnalt ega tuginenud otsust tehes uutele asjaoludele. Kui ringkonnakohus leiab, et halduskohus pidanuks hindama süü küsimust hilisema lahendi põhjal, siis peaks kaasama kolmanda osapoolena prokuratuuri; 3) vastustaja nõustub halduskohtuga, et halduskohtul puudub pädevus kohustada vastustajat avaldama ebaõigete andmete ümberlükkamine kaebuses toodud sõnastuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus on õiguspärane.
- Apellant leiab, et halduskohus pole otsuses hinnanud neid lauseid Kaitsepolitseiameti aastaraamatust, mida kaebaja kohtus vaidlustas. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Halduskohus tsiteeris kogu aastaraamatus sisalduvat lõiku, mis puudutas apellandile kahtlustuse esitamist, kohtueelse materjali prokuratuuri saatmist ja uurimismaterjali järeldusi. Halduskohus asus seisukohale, et lõigus sisalduvaid lauseid, milles sisalduvaid andmeid kaebuses palutakse ümber lükata, ei saa mõista kui toimepandud tegude faktide esitamist, vaid kohtueelse materjali järeldust selle kohta, milliste tegude toimepanemises apellanti kahtlustatakse.
- Õige on apellandi seisukoht, et tema süü küsimuse mittekäsitlemine ei oma tähtsust aastaraamatus avaldatud väidete õigsuse hindamisel, andmete avaldamise õiguspärasuse hindamisel ega kaebuse lahendamisel. Halduskohus ei ole aga otsuses väitnudki, et kaebuse väidete ebaõigsuse toob kaasa nimetatud asjaolu. Halduskohus viitas süü küsimuse mittetõstatamisele seetõttu, et väite esitamise korral aastaraamatus kaebaja süüdiolekust enne jõustunud kohtuotsuse tegemist tuleks asuda seisukohale, et teate avaldamine oli õigusvastane. Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole.
- Asjaolu, et halduskohus selgitas otsuses, et tal puudub pädevus hinnata sisuliselt kriminaalmenetlustoiminguid, kuigi see küsimus ei ole kaebuse lahendamisel asjakohane, ei tähenda, et kohtuotsus tuleks seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude rikkumise tõttu tühistada. Halduskohus ei ole jätnud aastaraamatu lõigus sisalduvate andmete õigsusele hinnangut andmata.
- Kaebaja leidis kaebuses, et aastaraamatus on kindlas kõneviisis kirjeldatud kaebaja poolt toime pandud tegusid. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu ja leiab, et halduskohus asus õigesti seisukohale, et aastaraamatu vaidlustatud lauseid („Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mängis S. T. 2005.-
- aastal kokku oma varasemate töökaaslastega ning korraldas nendele kuuluvalt äriühingult Kaitseliidule Tallinna kesklinnas asuva hoone soetamise ligi 37,8 miljonit krooni kallimalt, kui oli selle tegelik turuväärtus. Hoone turuväärtuse kunstlikuks suurendamiseks esitati Kaitseliidule 4
(6)3-10-2285 tuntud kinnisvarafirmade nimelt fiktiivsed ostupakkumised hoone turuväärtusest rohkem kui 2 korda kõrgemale hinnale.“) ei saa mõista kui andmeid kaebaja tegude kohta, vaid kriminaalasja materjalides ette heidetud kahtlustuse sisu. Neile lausetele eelnevast lausest („
- a juulis edastas Kaitsepolitseiamet prokuratuuri kriminaalasja Kaitseliidu ülema nõuniku S. T. tegevuse kohta, keda kahtlustatakse usalduse kuritarvitamises ning kelmusele kaasaaitamises.“) saab üheselt järeldada, et kriminaalasja materjalide järeldused ei ole veel kinnitamist leidnud, sest materjalid on saadetud alles prokuratuuri edasiseks hindamiseks. Teksti loetavust ja eesti kirjakeelele esitatavaid stiilinõudeid silmas pidades ei saaks nõuda, et iga lause või selles sisalduva faktiväite kohta oleks eraldi märgitud, et need on kriminaalmenetluses esitatud väited, mitte tuvastatud tegelikud asjaolud.
- Halduskohus viitas õigesti RVastS § 11 lõikele 1 ja VÕS § 1047 lõikele 4, mis on õiguslikuks aluseks toimingu tagajärgede kõrvaldamise nõudele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- juuni
- a määruse nr 3-2-1-63-07 p 9). Kaebuse rahuldamine eeldab, et aastaraamatus andmete avaldamine on õigusvastane või et kuigi andmete avaldamine ise on õiguspärane, on avaldatud andmed ebaõiged.
- Halduskohus selgitas viitega Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- novembri
- a otsuse nr 3-2-1-83-10 p-le 13 õigesti, et korruptsioonivastase kuriteokahtluse kohta avalikkusele teabe esitamine on oluline avalik huvi. Avalikkusele suunatud teadaannete avaldamise puhul ei ole tegemist avaliku võimu rakendamisega ning see ei nõua seetõttu seadusest tulenevat õiguslikku alust. Julgeolekuasutuste seaduses asjakohase regulatsiooni puudumine ei ole seetõttu aluseks pidada aastaraamatus andmete avaldamist õigusvastaseks.
- Sellise avaliku huvi lubatavust ja kooskõla süütuse presumptsiooniga kinnitab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu
- veebruari
- a otsuse asjas Allenet de Ribemont vs France (avaldus nr 15175/89) p 38 ja hilisem sellest seisukohast lähtuv pikaajaline praktika (hiljuti nt
- detsembri
- a otsuse asjas Muradverdiyev vs Azerbaijan (avaldus nr 16966/06) p 102 ja 105). Viimasena nimetatud kohtuasjas selgitas Euroopa Inimõiguste Kohus (otsuse p 103), et kohtu pikaajalise lähenemise kohaselt on süütuse presumptsiooni põhimõtet rikutud, kui avaliku võimu teates kuriteo toimepanemises süüdistatava isiku kohta väljendatakse arvamust et ta on süüdi, enne kui isikut pole seadusega kooskõlas süüdi mõistetud. Piisab, isegi formaalse väljenduse puudumise korral, kui mõningane põhjendus näitab, et ametnik käsitleb isikut süüdlasena. Eristada tuleb teadaannet, et kedagi pelgalt kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, selgest väljendusest lõpliku süüdimõistva otsuse puudumisel, et isik on kuriteo toime pannud. Euroopa Inimõiguste Kohus on järjepidevalt rõhutanud ametnike sõnade valiku tähtsust nende seisukohtades enne isiku kohtu alla andmist ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemist konkreetse kuriteo kohta. Küsimusele, kas ametniku teadaanne on kooskõlas süütuse presumptsiooni põhimõttega, vastates tuleb hinnata teadaande tegemise asjaolusid.
- Ringkonnakohtu arvates ei ole aastaraamatu artiklist võimalik järeldada, et vastustaja käsitleks apellanti süüdiolevana. Kuigi artikli lõik algab lausega „Pistise ja altkäemaksu võtmise juhtumite kõrval esineb endiselt aeg-ajalt ka ametnike poolt usalduse kuritarvitamist ning eelarveliste vahendite omastamist“, ei saa sellest teha järeldust, et apellanti peetakse artiklis väidetavates kuritegudes süüdiolevaks. Artiklis on selgelt märgitud, et „
- a juulis edastas Kaitsepolitseiamet prokuratuuri kriminaalasja Kaitseliidu ülema nõuniku S. T. tegevuse kohta, keda kahtlustatakse usalduse kuritarvitamises ning kelmusele kaasaaitamises“. Ringkonnakohtu arvates ei saa teha järgnevatest lausetest järeldust, et kirjeldatud tegude toimepanemine on tõestisündinud fakt ning eespool kirjeldatud kahtlus seisneb milleski sellele lisanduvas. 5
(6)3-10-2285 Seetõttu on õiguspärane. ringkonnakohus seisukohal, et esitatud andmete avaldamine oli 18. Kriminaalasja nr 1-08-15079
(07700000107)kohtueelse menetluse kokkuvõttest (tl 49-63) ja
- novembril
- a koostatud süüdistusaktist (tl 64-71) nähtub, et Kaitsepolitseiamet ja prokuratuur väitsid aastaraamatus kirjeldatud tegude toimepanemist. Seega ei ole faktiväited aastaraamatus ekslikud, st avaldatud andmed ebaõiged. Kahtlustuse ekslikuks osutumine ei tähenda, et apellanti süüteo toimepanemises ei kahtlustatud.
- Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tagajärgede kõrvaldamise nõue pole põhjendatud. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 6
(6)