lg 1 sätestatud korras küsimuse HT osa III p.2.2 sisu , samuti piirangute põhjuste kohta. Hankija vastuse kohaselt aktsepteerib ta tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve referentse . Hankija ei väljendanud seisukohta, et vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitustööde omanikujärelevalve raames teostatud tee-ehituse ja remondi omanikujärelevalve töid referentsina ei arvestata. Järelikult sai kaebuse esitaja hankija antud selgituse läbi kinnitust oma arusaamale, et hanketeate osas III.2.2 sätestatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks on võimalik esitada referentsina nende tee ehitamise ja remonditööde omanikujärelevalve tööd, mis on teostatud osana teiste ehitusobjektide, sh vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise, omanikujärelevalvest.
Kuivõrd hankijal ei olnud alust jätta osakaebuse esitaja referentse arvestamata ,on hankija otsus vastuolus ka
Ülaltoodud põhjustel leiab kaebuse esitaja, et hankija otsus tema kvalifitseerimata jätmise kohta on õigusvastane ning eeltoodud põhjendustel on õigusvastane ka VAKO otsus. 16. AS Telora-E pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane seetõttu, et hankija jättis kaebuse esitaja õigusvastase kvalifitseerimata jätmise tõttu hindamata kaebuse esitaja pakkumuse. Õiguspärase tegevuse korral pidanuks hankija eduka pakkumuse kindlakstegemisel võrdlema teiste seas ka kaebuse esitaja pakkumust. Kuivõrd kaebuse esitaja pakkumus oli AS Telora-E pakkumusest odavam ja hankes oli hindamiskriteeriumiks madalaim hind, pidanuks hankija tunnistama edukaks kaebuse esitaja esitatud pakkumuse. Eeltoodust tulenevalt on hankija otsus AS Telora-E pakkumuse edukaks tunnistamise kohta vastuolus
17.Vaidlustatud hankija otsused rikuvad kaebuse esitaja kui hankes kehtiva hindamiskriteeriumi ( madalaim hind) kohaselt soodsaima pakkumuse esitaja õigust sõlmida hankijaga hankeleping. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 18. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja peab vaidlustatud haldusakte õiguspärasteks ja kaebust põhjendamatuks ning palub jätta kaebus rahuldamata. 19.
lg 1 p 3 alusel võib hankija nõuda andmeid pakkuja või taotleja majandustegevuse netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või hankelepingu esemele vastavas osas kuni viimase kolme majandusaasta jooksul . 5 Käesoleval juhul pidi pakkuja esitama oma majandusliku ja finantsseisundi tõendamiseks teostatud tööde loendi, millisest lähtuks tema keskmine netokäive teeehituse ja –remonditööde omanikujärelevalve osas viimasel kolmel (2008-2010) majandusaastal. Selleks pidi pakkuja esitama pakkumuste avamise päeval koos teiste dokumentidega täidetud HD Lisa I vorm 4 tabeli “Pakkuja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve osas”, kus tuli esitadakolmel aastal teostatud tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve objektid ja teostatud tööde maksumused. Hankija on küsinud konkreetselt tehtud tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve maksumusi, mis annaksid kokku 2008-2010 aastate keskmise netokäibe 1,0 miljonit krooni. Antud juhul oli Kaebaja poolt esitatud tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve objektide referentsmaksumus kokku 630 055 krooni ilma käibemaksuta.
ning kaebaja on oma pakkumuses majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse osas esitanud andmed, milliste kohta ta teadis, et hankija neid ei aktsepteeri, ei ole hankija ka kontrollinud esitatud arvuliste näitajate vastavust tegelikkusele. Kuna kriteeriumitele vastavate referentsmaksumuste väärtus ei olnud piisav miinimumtingimuste täitmiseks, ei kvalifitseeritud kaebajat riigihankel nr 122289 ning vastavalt
Kaebaja esitatud referentsobjektid, milliseid hankija kvalifitseerimisel ei arvestanud, olid kõik vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise omanikujärelevalve referentsobjektid, milliste nimetusi oli pakkuja täiendanud omapoolsete täiendustega “sealhulgas omanikujärelevalve tee ehitusel”. Samuti ei ole võimalik kontrollida nende omanikujärelevalve tööde raames tehtud tee-ehitus- ja remonttööde omanikujärelevalve osa. Selle osa suurus on teada ainult kaebajale.
lg 1 kohaselt ei saa pakkuja vastavuse kontrollimine kvalifitseerimise tingimustele olla ainult formaalne, mis ongi tinginud vastava kitsendava kriteeriumi seadmise kvalifitseerimise tingimustele. 24.
kohaselt hindab hankija kvalifitseerimistingimustele vastavate pakkujate poolt esitatud vastavaks tunnistatud pakkumusi. Kuni pakkumuste hindamise protsessini ei pööra hankija pakkumuste avamisel avalikustatud pakkumuste maksumustele mitte mingisugust tähelepanu. Kuna kaebaja majanduslik ja finantsseisund ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele ja seetõttu tema pakkumust ei saanud ka vastavaks tunnistada, osutus vastavaks tunnistatud pakkumustest hankedokumentides ja hanketeates toodud hindamiskriteeriumide kohaselt soodsaimaks pakkumuseks AS Telora-E poolt esitatud pakkumus. IV TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
lg 4 kohaselt võib pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi.Riigikohus on selgitanud, et isiku põhjendanud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus.See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Seega peab õigusvastasuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks hankija otsuste ( kaebuse esitaja kvalifitseeriimata jätmise otsus ja AS Telora-E pakkumuse edukaks tunnistamise otsus) õigusvastasuse kindlakstegemiseks on kaebaja märkinud kahjunõude esitamist tuginevalt riigihangete seadusele (
).
lg 3 kohaselt võib pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või sama paragrahvi lg 2 punktides 1-7 nimetatud hanke alusdokumendi tõttu. Kaebuse väitel kaotas kaebaja õigusvastaste otsuste tõttu võimaluse sõlmida hankeleping vastustajaga ja seeläbi tekkis kaebajal kahju saamata jäänud tulu näol. Pakkuja huvi hankemenetluses osaleda ja pakkumine teha on suunatud sellele, et tema pakkumine tunnistataks parimaks ja temaga sõlmitaks hankeleping. Kaebuse esitaja õigusvastaselt kvalifitseerimata jätmisega hankemenetlusest kõrvaldamine ja AS Telora-E pakkumuse õigusvastaselt edukaks tunnistamine võivad kaebajale põhjustada kahju, mis seisneb kaebajaga hankelepingu mittesõlmimises. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal esineb põhjendatud huvi Maanteeameti Lääne regiooni direktori vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. 8 32. Riigihangete seaduse (
) § 39 lg 1 tulenevalt määratakse pakkuja või taotleja kvalifitseerimistingimused ( majanduslik ja finantsseisund, tehniline ja kutsealane pädevus) kindlaks hanketeates ja kvalifitseerimistingimuste eesmärgiks on sama sätte kohaselt tõendada pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita. Hankija esitas kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamises hanketeate ( HT) osas III.2.2) nõude: A.1)Pakkuja esitab HD Lisa I vormi 4 kohase täidetud tabeli "Pakkuja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve osas (teeseaduse § 2 mõistes – tuleb esitada tee ehituse- ja remonditööde omanikujärelevalve objektid, mis asuvad transpordimaal )", millest nähtuvad 1) töö tellija nimi, kontaktisiku nimi, aadress ja telefon; 2) töö nimetus ja aadress; 3) töö tegemise periood (ajavahemik aasta täpsusega); 4) tehtud töö maksumus ilma käibemaksuta (kroonides) iga aasta lõikes. Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse nõuete miinimumtase A.2) Pakkuja viimase kolme majandusaasta (2008-2010) keskmine netokäive (teeseaduse § 2 mõistes) tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve osas peab olema olnud vähemalt 1,0 miljon krooni (käibemaksuta). Referentsina ei arvestata veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objekte. Vaidlus puudub selles, et Infragate Eesti AS esitas majandusliku ja finantsseisundi kvalifikatsiooni tingimustele vastavuse tõendamiseks HD lisa I vorm 4 kohases tabelis “Pakkuja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve osas” ( tl 28-30) positsioonidel 1-12 andmed veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja rajamise omanikujärelevalve objektide raames tehtud tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tööde kohta, positsioonidel 13-17 olid esitatud tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve objektid referentsmaksumusega kokku 630 055 krooni ilma käibemaksuta.Vastustaja aktsepteeris üksnes positsioonidel 13-17 märgitud omanikujärelevalve referentse, mistõttu Maanteeameti Lääne regiooni direktori 18.02.2011 korralduse nr 32 punktiga 2 tunnistati pakkuja Infragate Eesti AS kvalifitseerimistingimustele mittevastavaks, kuna ta majanduslik- ja finantsseisund ei vasta hanketeates ja hankedokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimuste vastavuse nõuete miinimumtasemele. 33.
lg 1 kohaselt on igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Kaebuse esitaja poolt hankijale kvalifitseerimistingimuse kohta esitatud küsimusele saadud vastus ei andnud kaebuse esitajale alust järelduseks, et HT osa III .2.2 kehtestatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks võib ta tugineda ka vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus- ja remonditööde objektide raames teostatud tee-ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tööde netokäibele. Kaebuse esitaja pöördumine sisaldas lisaks HT osa III .2.2 sisule ka küsimusi piirangute kohta ja formuleeritud järgmiselt:"Kas hankija arvestab vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus- ja remonditööde projektide omanikujärelevalve raames teostatud teeehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve töid omanikujärelevalve tööde referentsina? Kui hankija ei arvesta ülal viidatud töid referentsidena siis: - Mis on viidatud referentside mitte arvestamise põhjus? - Mille poolest erinevad vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus- ja remonditööde projektide raames teostatud tee ehitus- ja remonditööd teistest tee ehitus- ja 9 remonditööde omanikujärelevalve töödest?" Hankija vastas ülaltoodud küsimusele 07.01.2011.a. e-kirjaga järgmiselt: Maanteeameti lääne regioon on korraldanud hanke tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve hankimiseks ning vastavalt
lg 1 on hankijal õigus nõuda pakkujalt andmeid tema majandustegevuse netokäibe kohta hankelepingu esemele vastavas osas nende olemasolu korral kuni viimase kolme majandusaasta jooksul. Antud juhul on hankelepingu esemeks tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve teostamine. Maanteeameti lääne regioon aktsepteerib tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve referentse. Õige on kaebuse väide, et hankija vastuses on üheselt kirjas, et hankija aktsepteerib tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve referentse, kuid eeltoodu ei anna alust järelduseks, et kuna hankija ei väljendanud seisukohta, et vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitustööde omanikujärelevalve raames teostatud tee-ehituseja remondi omanikujärelevalve töid referentsina ei arvestata, siis oli lubatud tugineda ka vee- ja kanalöisatsioonirajatiste ehitus- ja remonditööde objektide raames teostatud tee-ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tööde netokäibele. Vastustaja on kirjas teatanud, et aktsepteerib referentsina tee-ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve objekte, samuti on rõhutatud andmete nõudmist hankelepingu esemele vastavas osas kooskõlas
lg 1 ja seega ei mõjutanud hankija vastus esitatud küsimusele hanketeates sätestatud piirava kriteeriumi kehtivust . 34.TsÜS § 75 lg 2 sätestab, et tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavuses tahteavalduse tegija tahtele. Kaebuse esitaja on korduvalt väitnud, et tee-ehituse- ja remonditööde omanikujärelevalve tööde tegemisel vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise projektide raames ei muutu sellest tee-ehituse- ja remonditööde omanikujärelevalve sisu, kuid jätab tähelepanuta, et kvalifitseerimistingimuse kohaselt ei arvestata referentsina vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objekte. Vaidlustuskomisjon on põhjendatult kvalifitseerimistingimuse sisu tõlgendamisel lähtunud muu hulgas kasutatud mõiste ”objekt” tähendusest ehitus- ja remonditööde puhul, milleks on ”ehitus- või muude tööde paik” (ÕS, 2006), samuti ehitus- ja remonditöödel sõna”objekt” kasutamise tavatähendusest, mille kohaselt tuleb sellisena mõista eset, mille suhtes või raames tehakse mitmesuguseid töid. Kaebuse esitaja ei ole sellisele mõiste ”objekt” sisustamisele vastuväiteid esitanud. Lisaks on eesti keele seletava sõnaraamatu ( http://www.eki.ee/dict/ekss/) kohaselt ”objekt” muu hulgas ”väiksem paik, koht, ala”. Seega pakkuja vastavuse tõendamisel HT osa III .2.2 oli seatud piirang vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objektide tasandil, mistõttu on ilmne, et seeläbi on välistatud ka nende objektide (vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objektide)raames tehtud tööde , s.h.tee ehituse ja remondi omanikujärelevalve tööde netokäibe arvestamine. 35. Kohus jätab tähelepanuta kaebuse väited, millega kaebuse esitaja seab kahtluse alla HT osa III.2.2. sätestatud kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse ja kooskõla
-ga, sest kvalifitseerimistingimuste vaidlustamiseks on väited esitatud hilinenult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hankija ei ole kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmisel tõlgendanud HT osa III 2.2 viisil, mis ei ole kooskõlas tingimuse sõnastuse ja mõttega ning vastuolus hankija antud selgitusega. Seetõttu on ka vastustaja otsus 10 kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise kohta õiguspärane ja kooskõlas
Kuna
lg 7 kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises hankemenetluses ja
kohaselt hindab hankija kvalifitseerimistingimustele vastavate pakkujate poolt esitatud vastavaks tunnistatud pakkumusi, on kaebuse esitaja pakkumuse hindamata jätmine kooskõlas
-ga ning eduka pakkumuse kindlakstegemisel kaebuse esitaja pakkumus võrdluses osaleda ei saanud. Eeltoodust tulenevalt on AS Telora-E pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi sellega rikutud ei ole. Samuti on õiguspärane VAKO otsus, millega jäeti kaebuse esitaja vaidlustus rahuldamata. VI MENETLUSKULUD 36. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja menetluskulude väljamõistmist selleks sätestatud korras taotlenud ei ole , jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.