← Eesti

2-10-53326/13

Obsah (11)§ 467§ 407§ 444§ 173§ 162§ 144§ 483§ 177§ 1741§ 150§ 468

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-10-53326 Otsuse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi AS Swedbank Liising hagi

§ 467- § 474 ettenähtud korras.

  1. Tagastada riigieelarvest AS-ile Swedbank Liising (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn, arveldusarve nr. 221012021568 AS-is Swedbank) tema poolt 13.04.2011.a maksekorralduse nr 54568 alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 viitenumbriga 2900078680 tasutud riigilõiv summas 6 (kuus) eurot 39 senti selgitusega: „13.04.2011 maksekorraldus nr. 54568 tagastamine“. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või Swedbank AS kontole nr 221023778606 viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 191,73 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank Liising hagi D. M.`i vastu võlgnevus 1730,27 euro ( 27 072,78 krooni) ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 08.07.2008 Datagate OÜ ja D. M. Ego järelmaksu müügilepingu. Lepingu kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS- le kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste kohaselt oli kostja kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt oli maksete tasumise tähtpäev iga kuu 15 kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.07.
  2. Intressimäär oli 19,9% aastas. 11.07.2008 sõlmisid AS Vilde ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktoorile. Lepingu 2 kohaselt oli maksete tasumise tähtpäev iga kuu 15 kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.07.2011, intressimäär oli 19,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 27.05.2009 kostjale kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise. Hageja nõue on kokku 1730,27 eurot ( 27 072,78 krooni). Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 319,56 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot, samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. ASJA KÄIK 3 Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte isiklikult 04 aprillil 2011.a. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407

lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1730,27 eurot ja viivis alates 27. oktoobrist 2010.a kuni põhinõude (1483,50 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. 4 Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu krooni) (tl. 19). kogusummas 319,56 eurot (5000 Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47,93 eurot (750 krooni). Pärnu Maakohtu 25.septembri 2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esindaja on kohtumääruse kätte saanud 28.09.2010 ning esitas hagiavalduse kohtule 27. oktoobril 2010.a. Vastavalt

§ 144

p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

§ 483

lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 27. oktoobril 2010, s.o vähem kui kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-10-37582 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 eurot ( 750 krooni) riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud alljärgnevalt: välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 367,49 eurot ja viivis menetluskuludelt ( 367,49 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 367,49 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 319,56 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (367,49) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt

§ 1741

lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Swedbank Liising AS on seoses menetlusdokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.04.2011.a tasunud riigilõivu 6.39 eurot. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata.

§ 150

lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata 5 Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte. Kuna hagi koos lisadega ei ole kostjale toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis riigilõiv on tasutud toimingu eest, mida pole tehtud. Sellepärast kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle tasutud riigilõivu. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Evi Kool Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.