Obsah (4)

§ 97§ 108§101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-11127 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi K. N. hagi S. N. vas

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased .

§ 97

p.2 kohaselt on laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on õigustatud saama ülalpidamist.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on kostja tütar, kes perioodil 2010 märtsist kuni 2010 juunikuuni jätkas täisealiseks saanuna õpinguid Jõhvi Gümnaasiumis (tl 3-3).

§101

lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrusega nr 118 kehtestatud kuupalga alammääraks on 278.02 eurot. Pool sellest on 139.01 eurot. Hageja on sündinud vallaslapsena (tl 2). Kostja võttis kohtuistungil omaks, et ei ole nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud. Raha andis hagejale küsimise peale. Kui palju kostja keskmiselt kuus hagis märgitud perioodi jooksul hagejale raha andis, ta ei osanud öelda. Hageja elab oma bioloogilise isa vanemate juures kokkuleppel. Kuna põlvnemist ei ole tuvastatud, siis vanavanematel tema ülalpidamise kohustust ei ole, kuid nad teevad seda vabal tahtel vastavalt oma võimalustele. Hageja saab oma õpingutega seoses TTÜ Virumaa Kolledžist sõiduhüvitist 28 eurot kuus. Kostja omas hagis märgitud perioodil töökohta ja sissetulekut minimaalpalgaga 239 eurot kuus. Tööd ta ei oma alates 14.05.

1. Tööleping lõpetati kostja avalduse alusel, sest kostjale ei sobinud töökohas olnud töögraafik. Lisaks hagejale on tal veel kaks alaealist ülalpeetavat, kelle osas on laste isalt elatis välja mõistetud. Kostja ei ole pöördunud kohtutäituri poole kohtuotsuste täitmiseks, sest ei ole leidnud selleks aega. Peale töölepingu lõpetamist sai ta lahkumishüvitise ja laste isa maksab 100 eurot kuus. Kostja elukaaslane võtab osa eluasemega seotud kulude kandmisest. Kostjale kuulub sõiduauto Chysler Voyager
2. Arvuti ostis ta oma õe nimele, sest nii oli soodsam osta. Kostja seletuste kohaselt, kuigi ta on töötu, tal praegu elamiseks ja laste ülalpidamiseks raha on. Kostja oli nõus maksma elatist 50 eurot kuus.

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Viidatud sätte eesmärgiks on tagada, et elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) ei satuks halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on suunatud lapse vajaduste rahuldamisele. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused, mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi.

§ 101

lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus on seisukohal, et asjas puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla

§ 101lg.1 sätestatud määra.

Kostja on kinnitanud, et hagis märgitud perioodil märtsist-juunini 2010 omas ta tööd ja pidevat sissetulekut. Asjaolu, et kostja ei ole pöördunud kahe tema ülalpidamisel oleva lapse suhtes tehtud elatise väljamõistmise kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole, annab alust eeldada, et kostja omas sel perioodil piisavat sissetulekut ja elatise tasumisel hagejale ei oleks kaks ülejäänud ülalpeetavat jäänud hagejaga võrreldes halvemasse varalisse olukorda. Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus hagi S. N. vastu. Nõutud elatis tuleb kostjalt

§ 108alusel välja mõista tagasiulatuvalt ühe summana summas 556 eurot (4x139=556). Menetluskulude jaotus Ts

MS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud